Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti Gaas kuulutas kaugküttele sõja

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Eesti Gaas näeb kaugküttemääruses jõhkrat seaduste rikkumist, valiku piiramist.
  • Gaasifirma taotleb Tallinnas kaugküttega liitumise kohustusest loobumist.
  • Ainult kaugküttega saab linnas tarnida taastuvatest allikatest pärit soojust.
Ants Noot. | FOTO: Andres Haabu / Äripäev

Eesti Gaas nõuab õiguskantslerilt, et  Tallinna kaugküttepiirkondi muudetaks ja tühistataks sätted, mille järgi peab maja ükskõik millise remonditöö korral gaasiküttest loobuma ja ühinema Utilitase kaugküttesüsteemiga.

Tallinna kaugküttepiirkonnad | FOTO: graafika: Alari Paluots

«Minule tundub, et kaugküttemääruse puhul tegemist on tegemist jõhkra seadusrikkumisega, sest piltlikult öeldes, kui soovid oma aknaraamid siniseks värvida, pead senise gaasikütte asemel hakkama soojust ostma Utilitaselt,» ütles Eesti Gaasi juhatus esimees Ants Noot. «Sellise poliitikaga, millega eelistatakse vaid ühte kütteliiki, tõuseb hind ja kümne aasta pärast jääb Eestimaa puidust lagedaks.»

Tänavu maikuus laiendas Tallinn kaugküttepiirkonda peamiselt Suur-Sõjamäe tööstusalale, millega sunnib ligi 700 väikeettevõttel Eesti Gaasi asemel energiat ostma Utilitaselt, linnale kuuluva soojusvõrgu rentnikult.

Gaasifirma taotleb, et kehtetuks tunnistataks kord, mille järgi isik, kes ei kasuta kaugküttepiirkonna määramise ajal kaugkütet, on kohustatud kaugküttepiirkonnas hoonet rekonstrueerides või ehitades võrguga liituma. Samuti soovib Eesti Gaas endiste kaugküttepiirkondade piiride taastamist ja uute tühistamist.

Õiguskantsler võttis Eesti Gaasi taotluse töösse, sest nägi esitatud kaebuses väga kaalukaid argumente, öeldi ametkonnast. Kuna see on mahukas kaebus, mis tuleb jagada mitme osakonna vahel, võib õiguskantsleri seisukohta oodata kõige varem septembri lõpus.

«Minu arvates peaks olema igal inimesel õigus valida, millist kütteallikat ta tahab, kuid praegu peab kaugküttepiirkonnas gaasikütte kasutamiseks eelnevalt luba küsima Utilitaselt,» ütles osaühingu Gaas-Soojusprojekt juhataja Peet Parikas.

Projekteerija kirjeldas juhtumit, kus ta pidi oma kliendile kaugküttemäärusest erandit taotlema, sest majja tuli gaasitoru sisse ja Utilitase pakkumine oli väga kallis. «Kaugküttega liitumise tasud on kaks ja pool korda suuremad kui gaasikütte puhul,» sõnas Parikas.

«Kaugkütte tehniline lahendus on keerukam, sest küttevesi liigub eraldi torustikku mööda ja maja tarbevee soojendamiseks tuleb ehitada boilerjaam. Gaasi puhul lisaseadme järele vajadust pole.»

Gaasiga kütmise suurema efektiivsuse annab Parikase sõnul fakt, et gaasikatel reageerib kohe välisõhu temperatuuri kõikumisele ja sooja ilmaga vähendab kütmist. Kaugküttetorustikus aga peab ka sooja ilmaga hoidma sees 70-kraadist temperatuuri.

Uue määrusega sattuvad halvemasse olukorda praeguste gaasiküttel hoonete omanikud. Kui uute hoonete puhul on kaugkütte nõudega kohe arvestatud, siis vanade hoonete omanikud kannavad renoveerimise korral suuri lisakulusid.

«Utilitasele on antud voli sundida gaasiküttega maja kaugküttetrassiga ühinema ka siis, kui küttesüsteem tuleb põhjalikult ümber ehitada ja kanda suuri lisakulutusi samuti trassi ehitamisega. Seetõttu peavad projekteerijad taotlema linnalt erandeid, mis muudab asjaajamise topelt keerukaks,» selgitas mitme renoveeritava objektiga tegelev projektijuht, kes heade suhete nimel ametnikega palus anonüümsust.

«Me tahame lõpuks oma erandid kätte saada ja keegi ei taha nendega tülli minna,» lausus ta. Tallinna kommunaalamet põhjendas kaugküttepiirkonna laiendamist ja gaasiküttele uute piirangute seadmist sooviga säilitada Tallinnas kaugküttevõrgud kui soojuse ja elektri koostootmiseks kasutatavad keskkonnasõbralikud tehnorajatised.

«Kaugküttepiirkonna piire täpsustati, arvestades nii linnas toimuvat kinnisvaraarendust, arendusalade paiknemist kui ka olemasolevat kaugküttevõrku,» ütles linna inseneriosakonna juhataja Hannes Vaga.

Linnavalitsuse arvates võib soojuse hind tarbijatele pigem väheneda, kui kliente juurde tuleb. Tarbijate hulgalise lahkumise tõttu kaugküttevõrgust võib aga kaugküttevõrku jäävatele tarbijatele soojuse hind tõusta.

«Üldjuhul jäävad kaugküttekatlamaja püsikulud tarbijate lahkudes muutumatuks. Muutuvkulud vähenevad mõnevõrra, kuid torustike soojuskaod jäävad peaaegu samaks, mistõttu võivad kasvada eluasemekulud,» sõnas Vaga.

Tallinna peamise küttefirma Utilitase juhi Priidu Nõmme sõnul võiks mööndustega nõustuda gaasikütte erandina lubamisega renoveerimisel, aga mitte uue hoone ehitamisel.

«Kaugküte on hetkel kõige keskkonna- ja tarbijasõbralikum kütteviis, mis külma kliimaga maades pakutakse. Kui Tallinnas on minu teada kaugköetav ligi 60 protsenti köetavast pinnast, siis näiteks Helsingis on see üle 90 protsendi.»

Kaugküttevõrk on Nõmme sõnul parim koht, kus saab ära kasutada elektritootmisel tekkivat jääksoojust. Tallinnas töötavad suurte koostootjatena Utilitase Väo elektrijaamad ja Eesti Energia Iru prügiplokk. Euroopa Liit on Nõmme sõnul oma direktiivide ja muude seadustega sätestanud, et tõhus kaugküte on tiheasustusaladel eelistatuim küttelahendus.

Tõhususe eeltingimus on suurema osa energia tootmine taastuvatest allikatest ja koostootmisest. «Teatavasti on koostootmisjaamad ainuke jätkusuutlik viis meie piirkonnas elektrit toota, sest tuul, päike ja muu ei ole kahjuks võimeline kogu aeg koormust katma,» tõdes Nõmm.

«Ainult kaugküttevõrgus on võimalik tarbijaid varustada taastuvatest allikatest tekkiva soojusenergiaga, milleks Eesti puhul on valdavalt puiduhake.»

Tänu üleminekule puiduhakkele on kaugküttesoojuse hind viimastel aastatel langenud peaaegu kolmandiku võrra. Juhul kui linna küttesüsteemid sõltuksid gaasi või nafta hinnast, ei suudaks me ennustada sooja hinda tulevikus. Puidukütuse hind püsib seevastu stabiilsena ning selle kättesaadavus sõltub ainult kohalikest oludest.

«Kui Tallinnas mindaks üle lokaalkatlamajadele, oleks meil enam kui viis tuhat suitsu. Võib ainult kujutleda, milline me linn külmal selgel talvepäeval välja näeks, sest kindlasti kannataks õhu kvaliteet,» lausus Nõmm.

Utilitasele on kaugküte asumites turvalisim kütteallikas, sellele ettevõttele on riik seadusega ette näinud kohustuse hoida reservkütust. Lokaalkatlamajadel sellist nõudmist pole, mistõttu gaasivarustusega majades muutub võimaliku avarii korral kütmine võimatuks.

«Kaugküttepiirkonnad on hästi põhjendatav linnaplaneerimisotsus. Võib diskuteerida, et tegu on kellegi õiguste piiramisega. Samamoodi reguleerivad linnad ka majade kõrgust, väljanägemist ning paiknemist. Igasse majja ei saa rajada baari või hostelit. Igal nurgal ei peaks olema viineriputkat. Kõik see riivab kellegi õigusi,» lausus Nõmm.

«Eestis on arendatud kohalikul kütusel baseeruvat energeetikat, juurde on tekkinud tuhandeid töökohti metsanduses ja põllumajanduses.»

KOMMENTAAR

Urmo Heinam

Adven Eesti juht

Adven tegutseb Eestis nii kaugkütteettevõtjana, lokaalsete lahenduste kaudu klientide energiavarustuse pakkujana kui ka maagaasi edasimüüjana. Meie igapäevast ja teravat vastuolu kaugkütte ja lokaalsete energiakandjate vahel ei näe.

Tallinna kaugküttepiirkonnas on näiteks ligi 40 lokaalküttelahendust, mida käitab Adven. Kaugküttepiirkondade regulatsiooni muutmine ning omavalitsuse rolli vähendamine võiks tulla kõne alla siis, kui ligi kuus aastat riigikogus menetletud kaugkütteseadus saaks lõpuks vastu võetud ja sellega koos vaadatakse üle ka vananenud hoonete energiatõhususe arvutamise kord. Praegu on kaugküte seatud ebaõiglaselt vaeslapse rolli.

Tiheasustuses on igatahes kõige mõistlikum edasi arendada kaugküttelahendusi – seda nii hinna, keskkonna kui varustuskindluse vaatenurgast.

Kaugküttes on just mastaapsuse tõttu mõistlik kasutada puiduhaket, mis on maagaasist ligi kolm korda soodsam ja keskkonnasõbralikum kütus. Maagaasilahendused ei ole kaugküttes konkurentsivõimelised. Just sellepärast viib Adven ellu investeeringute programmi, mille eesmärk on 14 kaugküttepiirkonnas üle Eesti viia soojuse tootmine maagaasilt üle puiduhakkele. Lõpuks on kõige olulisem kliendile pakutav hind, mis peab olema pikaajaliselt konkurentsivõimeline.

Kuna aktsiisipoliitika on Eestis hektiline, aga puitkütuseid ei maksustata aktsiisiga, siis on puitkütuste hinnad pikemas perspektiivis stabiilsemad, aga gaasihindades on tulevikku vaadates palju ebakindlust. Samas jälle väiksema või väga kõikuva tarbimisega klientide juures, näiteks tööstused, on mõistlikum kasutada just maagaasi.

Mis puutub kaugküttepiirkondade määramisse, siis tegemist ei ole ühele kütteliigile ainuõiguse andmisega, vaid kindlal territooriumil mängureeglite kehtestamisega. Sellisel juhul on selge, millisel juhul on põhjendatud hoonete liitmine kaugküttega ja millisel juhul mitte. Samuti reeglid, mille alusel tehakse erandeid alternatiivsete kütteliikide kasutamiseks, mis annab kindluse kaugkütteettevõttesse investeeringuid teha.

Sellise regulatsiooni loomine on kaugkütteseaduse järgi omavalitsuse kohustus, tavaliselt tunneb omavalitsus oma piirkonda ja selle eripära kõige paremini. Põhjendatud juhtudel on ka praegu kaugküttepiirkondades lokaalseid energialahendusi kasutatud.

Tagasi üles