Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroopa Komisjon maadleb Volkswageniga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vera Jourova | FOTO: STRINGER/REUTERS

Intervjuus Postimehega ütles Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Vera Jourová, et vaatamata pingutustele ei ole neil seaduslikke vahendeid, et nõuda Volkswageni heitmeskandaalis kannatanud ELi kodanikele piisavalt hüvitisi.

«Olen väga häiritud, et Euroopa tarbijaid ei kohelda nii nagu ameeriklasi ja kanadalasi. Seepärast asusin Volkswageniga dialoogi, et saada aru, mida nemad kui Euroopa ettevõte õigupoolest siin Euroopas siis teevad,» ütles Jourová, leides, et Ameerika tarbijaid on siiani koheldud hoopis paremini.

Läbirääkimised autotootjaga osutusid aga Euroopa tarbijaid esindavale volinikule üpriski keeruliseks, sest Volkswagenil ei ole just palju põhjuseid teda kuulda võtta. «Läbirääkimised olid keerulised, sest mul ei ole lihtsalt legaalset võimu, mis võimaldaks tarbija huve kahjustanud ettevõtteid sanktsioneerida,» möönis Jourová. «Eurooa Liit ei ole föderatsioon nagu näiteks USA.»

Vaatamata kehvale kõneluste positsioonile õnnestus volinikul siiski mõningast edu saavutada. «Tahtsin ära teha nii palju kui võimalik ja sain neilt lubaduse, et nad on valmis parandama kõik autod, mis neile tuuakse. Leppisime kokku, et selle aasta sügiseks on 85 protsenti autodest parandatud. Nüüd on sügis käes.» Paraku pole Volkswagen voliniku sõnul hoolimata tähtajast oma lubadusi veel täitnud. «Eks me võtame teema jälle oktoobris üles. Volkswagen saadab siis mulle jälle raporti, kus antakse ülevaade sellest, mitu protsenti on parandatud.»

Samuti on Jourová võtnud enda sõnul endale eesmärgiks kaubelda Volkswagenilt välja võrdsem infojagamine. «Üks asi, mida ma neilt veel tahtsin, on võrdne ja selge teavitustöö kõigi ELi liikmesriikide tarbijate seas,» ütles Jourová, lisades, et siiani antakse heitmesakndaaliga kohta infot väga ebaühtlaselt. «Enne oli nii, et mõnedes riikides teadsid inimesed toimuvast palju rohkem kui teistes.»

«Lõppude lõpuks tahtsin ka, et nad annaksid tarbijatele mingi boonuse, mis tasakaalustaks kõiki ebamugavusi,» sõnas Jourová. Kuid nagu peatselt selgus, osutusid läbirääkimised ka selles vallas äärmiselt keeruliseks. «Pärast pikki vaidlusi pakkusid nad auto parandusse toojatele kaheaastast garantiipikendust. See oli minu meelest minimaalne, mis nad pakkuda võisid, kuid paraku maksimum, mida mina saavutada suutsin,» tõdes volinik.

Jourova sõnul saavad Volkswagenile nõudmisi esitada ainult riigid. «Nagu ma enne ütlesin, pole mul tegelikult mitte mingisugust alust nõudmisi esitada. Seda saavad teha riigid. Küll aga üritame veenda riike võtma ette vajalikke samme.» Voliniku sõnul näitab Volkswageni juhtum ilmekalt, et ELi avalikud võimuorganid on sellises olukorras väga nõrgad. Just sellepärast üritavad nad taotleda Euroopa Komisjonilt luba arendada välja vastavad protseduurid juhtudeks, kui rikutud on suure hulga tarbijate õigusi.

«Oleme esitanud läbivaatusele eelnõu nimega Consumer Protection Cooperation Regulation ehk «Tarbijakaitsealase koostöö regulatsioon» (CPC). Me ikka naerame nende lühendite üle siin. See annaks meile rohkem legaalseid meetmeid, kui aset on leidnud laialdane tarbija õiguste rikkumine, mis puudutab kolme neljandikku ELi tarbijatest.»

Jourová sõnul on kõik ülejäänu praegu parlamendi, liikmesriikide ja komisjoni käes. «Paljud liikmesriigid nõuavad muidugi, et Euroopa Komisjonil oleks hoopis vähem mõjuvõimu, mitte rohkem. See on alati nii olnud ja see ei lõppe kunagi,» rääkis Jourová. «Mina arvan aga, et meil peaks olema legaalne võim sellisel suurel skaalal kahjudega tegelemiseks.»

Tarbijakaitsevoliniku sõnul võivad sellised uued reeglid aidata ka muid tarbijakaitsega seotud valdkondi, näiteks veebikaubandust. «Internetis on võimalik tekitada miljonitele tarbijatele kahju vaid ühe nupuvajutusega. Kui CPC läheb läbi, siis tugevdaks see nii komisjoni kui ka iga riigi tarbijakaitseorganite võimu. «Tahaksin, et selliste suurte juhtumite puhul saaksid eri organid oma jõud ühendada,» ütles Jourová.

Volkswageni skandaal puhkes 2015. aasta 18. septembril, kui USA keskkonnaagentuur teatas, et Volkswagen lõi tarkvara, mis võltsib ametliku mõõtmise ajal sõidukite toksiliste heitmete näitajaid. Tegelikes sõidutingimustes võisid need näitajad olla mitu korda suuremad. Mõni päev hiljem tunnistas ettevõte, et petutarkvaraga oli kuue aasta jooksul varustatud 11 miljonit sõidukit.

See on siiani suurim autode heitmete kontrolli puudutav pettus. USA süüdistaja sõnul oli petutarkvara paigaldamine hoolikalt läbi mõeldud ning see tehti kontserni juhtkonna nõusolekul ja teadmisel. Endise Volkswageni inseneri, kes aitas seadet luua, on USA kohus kolmeks aastaks vangi mõistetud. Samuti on USAs kohtu all mitu endist Volkswageni juhtivtöötajat. Kuna juhtum puudutab peamiselt Ühendriike, siis on autotootja pidanud just seal oma tegude eest kõige rohkem vastutust andma.

Volkswagen on oma süüd tunnistanud ning lubanud kulutada kuni 25 miljardit dollarit selle heastamiseks. Endine Volkswageni tegevjuht Martin Winterkorn astus tegevjuhi kohalt tagasi 2015. aasta septembris, mõni päev pärast skandaalse uudise avaldamist, öeldes, et ei olnud pettusest teadlik.

Tagasi üles