Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nordica: eestlased ei oska meid veel väärtustada

Lisatud galerii ja video

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Stjuardess jagab kaneelisaiu, mida rootslased väga armastavad. | FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti lennufirma Nordica meeskond rääkis möödunud nädalal Göteborgi liini avamisel, et kui eestlased kritiseerivad ja kurdavad liiga krõbedate piletihindade üle, siis Põhjamaades on nad paremini omaks võetud.

Nordica sõidutas Eesti turismifirmade agendid Göteborgis mäe otsa, et nad saaks hea vaate tervele linnale. | FOTO: Mihkel Maripuu
Lennuki kokpitis on rahulikum kui arvata võiks. Lendamine on suuresti automatiseeritud, ainult maandumisel tuleb käed külge panna. | FOTO: Mihkel Maripuu
Kuigi Sven Kukemelk tunnistas tagasilennul, et temagi on väsinud, selgitas ta innukalt lennundusega seotud nüansse. | FOTO: Mihkel Maripuu
Enne koogitükki oli kohustuslik võtta lihapalle. | FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna Lennujaamas kõlab esmaspäeva hommikul kell 6.30 kõlaritest reibas hääl, mis kutsub kõiki uniseid inimesi tordile ja kohvile – Nordica avab tänavu järjekorras kolmanda uue otseliini, sedapuhku Rootsi suuruselt teise linna Göteborgi.

Hääl kuulub Sven Kukemelgile, kes on lennufirma üks võtmetöötaja, ametikoha poolest äriarenduse direktor. «See oli nüüd viimane, selleks aastaks on uute liinide ja lennukitega kõik. Oleme tänavu juba niigi võimsalt kasvanud,» ütleb ta.

«Paljud muidugi küsivad, et miks te lendate Göteborgi, Spliti või Peterburi, selle asemel et otse Londonisse lennata.» Viimane oli neil aasta alguses tõsiselt kaalumisel, kuid siis tuli briti lennukompanii British Airways, kes liini endale napsas. Londonisse lendamisel on ka tohutu konkurents.

«Heathrow’ lennujaamas võib üks maandumiskoht maksta oluliselt rohkem kui Eesti riik meisse alguses raha sisse pani.»

Seega valib Nordica sihtkohad, mis on neile jõukohasemad. Eeskätt tuleb liinide seadmisel arvestada lennukipargiga: nende kuni 90-kohalised Bombardierid jõuavad korraga lennata kuni 3,5 tundi, seega ookeani taha lendamine jääb nagunii ära.

«Göteborg haakub väga hästi meie Põhjamaade suunaga,» ütleb Kukemelk. Tema sõnul oli see üks suurimaid lähedal asuvaid linnu, kuhu otseühendust veel polnud. «Seal on sadamad, tööstused, kultuur, lõbustuspark, palju spordiüritusi, mis nii ärimehele kui ka pereturistidele meeldida võiksid.»

Niisuguste otseliinide avamisele võib kuluda kuni aasta. Läbi tuleb rääkida kohaliku lennujaamaga, linnavalitsusega, sihtriigi ekspordiagentuuridega ja turismibüroodega. Tehakse kindlaks, mida sihtkohal eestlastele pakkuda oleks, ning ka vastupidi, kuulatakse maad, kas kohalikud tahaksid Eestisse tulla.

Eestlased tahavad odavat

Nordica avalennul Göteborgi on peaaegu täismaja, tavapärase tee ja kohvi asemel pakutakse kaneelisaia ja vahuveini. Suur osa reisijatest on Eesti turismifirmade esindajad, kel huvi uut reisikohta tundma õppida, et see hiljem eestlastele paremini maha müüa.

Aga on ka neid, kes avalennule juhuslikult sattunud ja imestavad, miks Eesti lennufirma tasuta süüa pakub. Göteborgi lennujaamas ootab meid buss, mis viib reisiseltskonna linna ekskursioonile.

Kukemelk räägib bussis Eesti lennundusest. «Kui me tahame lennundust väga suureks ajada, tuleks meil investeerida umbes 10 miljardit eurot ja ehitada suur sõlmjaam, nagu Katar tegi. Ja siiski oleksime vaid seisus, kus Finnair umbes 40 aastat tagasi oli.»

Kuna Tallinnast seesuguse keskuse ehitamine on utoopia, tuleb kiigata väljapoole, mõelda, kuidas Eesti lennundust eksportida. Estonian Airi eksjuhi Tero Taskilaga aasta jagu koos töötanud Kukemelk peab tagantjärele soomlase strateegiat õigeks – selleks, et ellu jääda, tuleb kasvada, uusi liine avada ja lennukeid soetada. Siis saab ühiku kulu alla.

«Meie erinevus on aga selles, et tahame kasvada rohkem välismaal.» Ta toob näitena Nordica tütarfirma koostöö Põhjamaade lennufirmaga SAS, kellele tehakse ettelende Kopenhaagenist väljuvatel lähiliinidel. Sellesarnaste allhangete võitmise nimel töötab Nordica üha rohkem, kuna seal on ühikukulu väiksem ja riskid madalad.

Kukemelk nõustub, et Nordica lennupiletid võivad paljude jaoks kallid olla. Tema sõnul nad keskenduvadki äriklientidele. «Turisti ja ärimeest samal liinil korraga püüda ongi raske. Võiksime ju teha, et ärimehe pilet on 500 eurot ja tavalisel inimesel 50 eurot, aga see ei töötaks. Ärimees võtaks ka odavama pileti,» selgitab Kukemelk.

Ühe lahendusena näeb ta seda, et Eesti inimene hakkab oma aega senisest rohkem väärtustama. «Eestlane ei oska seda veel teha, ta vaatab kõige madalamat hinda, aga tihti tähendab esialgne odavus väga pikki ümberistumisi suvalistes lennujaamades, kehva teenindust ja lisanduvaid tasusid pagasi ja toidu eest.»

Seevastu norrakad, taanlased ja rootslased on Nordica paremini vastu võtnud, pidades seda vaat et odavlennufirmaks, kes samal ajal kvaliteedis järeleandmisi ei tee, märgib Kukemelk. «Ka näiteks Göteborgi liinile meelitas meid pigem ikka Rootsi pool, kes tahtis, et me sinna lendama hakkaksime.»

Rootslased jäävad külmaks

Ekskursioon Göteborgis on põgus: giid räägib linna ajaloost ja tänapäevast. Peatume ühe mäe otsas, käime kalasadamas, botaanikaaias, hiljem külastame üht kirikut. Kuigi linn on kaunis ja giid tasemel, tekib ikkagi küsimus, kas see kõik on piisav, et eestlane sinna lendama peaks.

Pärast linnaekskursiooni ja lõunapausi on Eesti agentidel kuni tagasilennuni vaba aeg, et omal käel linnas ringi vaadata, hotellide ja restoranide hindadega tutvuda.

Kukemelk aga hakkab koos ülejäänud Nordica tiimiga ette valmistama õhtust üritust, mis on suunatud Göteborgi turismiagentuuridele.

Nordica koostöös EASi tiimiga peab neid veenma, et nad Eestisse turismireise korraldama hakkaksid. «Meie äri pole ainult eestlaste lennutamine välismaale. Teine ja sama oluline on saada välismaalased Eestisse,» räägib Kukemelk. Samal üritusel esines ka Nordica strateegiline partner, Poola rahvuslik lennufirma LOT ning Poola turismiagentuur, kel on samuti huvi rootslasi enda maale lendama saada.

Eesti pool lasi käiku kodumaal palju furoori tekitanud Eesti brändi tööriistakasti. Ettekanne koosnes ühest videost ja kolmest minimalistlikust slaidist.

Ühel neist oli näiteks endine ajakirjandusjuht Peep Kala, kes hoidis süles haluvirna, ja teisel tumedanahaline neiu, keda saatis Aino kirjatüübis tekst, et Eestis kohtab kõige optimistlikumaid inimesi. Esitlus kukkus välja kentsakas ja poolik ning jättis rootslased täiesti külmaks.

Kui ma hiljem suuremate Göteborgi turismifirmadega rääkisin, siis üritasid nad rootslaslikult kenad olla ning ütlesid, et eestlaste ettekanne oli väga huvitav ja nad kaaluvad siia lendamist. Kui küsisin, mis täpsemalt huvitav oli, sattusid nad kimbatusse ja rääkisid kohtadest ja tegevustest, mida tutvustasid hoopis poolakad.

Kukemelk möönis, et Eesti tutvustamine ei tulnud kõige paremini välja. Meil on vaja tugevamat sõnumit või nägu, mille järgi meid tuntaks, on ta kindel.

Nordica lendab tagasi Eestisse alles kümne ajal õhtul. Kukemelk, kes on terve päev reisiseltskonda kantseldanud ja telefoni otsas rippunud, räägib, et lennunduses töötamine on väga intensiivne. «Päevad on pikad, töötan üle 100 tunni nädalas ja lendan aastas 160 päeva. On päevi, kus tuleb reageerida 500 elektronkirjale.»

Põhjus lihtne: lennuäris on metsikult tööd, kuna kasum on suure konkurentsi tõttu kokku kuivanud, organisatsioon õhukeseks lihvitud, samas nõuded ja regulatsioonid lennufirmadele järjest karmistuvad.

Kuigi Kukemelgi ametinimetus on äriarenduse direktor, tegeleb ta ka kõige muuga. Näiteks pidi ta hiljuti rahustama klienti, kes sõimas Nordica kassatöötajat. «Ma helistasin talle ja me rääkisime. Kõigeks selliseks peab valmis olema. Meil on ikka väga kõik-teevad-kõike-ettevõte veel,» muheleb ta.

FAKTIKAST

Pärast Tallinna-Göteborgi liini avamist on Nordical 18 otseliini, millest kuus on hooajalised (Split, Rijeka, Nice, Odessa, Berliin ja Hamburg).

Ettevõtte lennukiparki kuulub 10 Bombardier CRJ tüüpi lennukit ja viis ATR 72 tüüpi lennukit. Peagi loodab ettevõte jõuda 20 lennukini.

Nordica teeb koostööd Poola lennufirma LOT Polish Airlinesiga, kasutades viimase kommertsplatvormi ja piletimüügisüsteemi. Neil on kahasse ka ettevõte Regional Jet, mis pakub lennukite opereerimisteenust.

Nordica möödunud aasta kahjum oli 14,3 miljonit eurot. Sel aastal peaks ettevõtte kahjum jääma veidi alla kuue miljoni euro ja järgmisel aastal on eeldatav kahjum kolm miljonit eurot. Kasumisse loodab Nordica jõuda 2019. aastal.

Allikas: PM

Tagasi üles