Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Austria ja Venemaa kavandavad raudteeliini üle ukrainlaste peade

21
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Austria on Viini poliitikute sõnul Trans-Siberi magistraali loogiline lõppkoht.
  • Ukraina, mida läbimata pole raudteeliin võimalik, käsitleb Venemaad agressorina.
  • Košice–Viini liini maksumus kujuneks Rail Baltikust ligi kaks korda kallimaks.
FOTO: Pm

Venemaa Raudteede hoogsaks lääne hõivamise projektiks kavandatud Košice–Viini 1520 mm rööpmelaiusega raudteeliini hakatakse Austria transpordiministeeriumi kinnitusel ehitama juba 2023. aastal ja seda ei mõjuta Venemaa agressioon Ukrainas.

Aasia kaupade Euroopasse vedamisel konkureeriks Košice–Viini raudtee Balti riikidesse rajatava Rail Balticuga.

Viini planeerijatele paistab uuest raudteest saadav kasu nii ilmne, et neid ei heiduta, et raudteeks loodud ühisettevõtte Breitspur Planungsgesellschaft partnerid Venemaa ja Ukraina on sõjajalal.

«Austria on Trans-Siberi magistraali loogiline lõppkoht,» selgitas Austria transpordiminister Jörg Leichtfried augustis raudteetrassi majanduslikku põhjendust tutvustades uudisteagentuurile TASS. «Trans-Siberi magistraal saab meie juures ligipääsu Euroopa raudteevõrgule, laevandusele ja Viini lennujaamale.»

Praeguseni on aga lahtine, kuidas uue raudtee ehitamist kavatsetakse finantseerida. Euroopa Liit ei rahasta Venemaa raudtee pikendamist kuni Viinini, sest Euroopa Komisjoni transpordi peadirektori Henrik Hololei kinnitusel toetatakse üksnes Euroopa rööpalaiusega raudteede arendamist.

«Austerlaste entusiasmi Košice–Viini raudteeliini rajamisel võib mõista, sest nende kantsler Christian Kern oli varem raudtee peadirektor,» selgitas Hololei.

1520 mm raudteelaiuse pikendamine Viini tähendab endise Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase sõnul Venemaale pigem geopoliitilist kui majanduslikku võitu. «Aastail 2010–2011 oli Ukraina isegi endise presidendi Viktor Janukovõtši ajal huvitatud Euroopa laiusega raudtee ehitamisest kuni Kiievini,» selgitas Kallas.

«Rääkisin juba siis, et Venemaa raudteelaiuse pikendamisest Viinini ei tule paljude küsitavuste tõttu midagi välja. Peamise küsimusena pole selgust, kes selle eest maksab. Raudteetrass Hiinast Euroopasse on hea mõte, kuid selle teostamist takistab praegustes oludes fakt, et vahepeal asub Venemaa.»

Eesti Raudtee hinnangul ei ohusta 1520 mm raudteelaiuse pikendamine Balti riike läbima hakkava Rail Balticu äriplaani tervikuna, küll aga toob konkurentsi Aasiast Euroopasse suunduvate kaubakoguste pärast.

«Mõned Hiina rongid võivad tõepoolest hakata Rail Balticu asemel liikuma läbi Moskva otse Viini suunas,» ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.

Venemaa, Ukraina, Slovakkia ja Austria ühisettevõte tegutseb austerlaste arusaama kohaselt kindlas üksmeeles, et luua vajalikud eeltingimused Euroopat ja Aasiat ühendava kiire raudtee rajamiseks. Ehkki austerlased olid varmad rääkima uue raudtee käivitamise tähtajast, jäid nad üldsõnaliseks, keskendudes projekti rahastamisele.

«Finantseerimine on üks olulisimaid arutelupunkte nii rahvuslikul tasandil kui ka partneritega,» seisis transpordiministeeriumi vastuses Postimehele. «Väljakutseks saab kompromissi leidmine erinevate rahastamisvõimaluste ja kultuuride vahel.»

Loo valmimise ajaks ei olnud Ukraina saatkond Eestis ega ka Ukraina raudteeettevõte Ukrzaliznõtsia suutnud Postimehe küsimustele vastata. Ukraina raudteelt seevastu selgitati mitteametlikult, et nende riik käsitleb Venemaad agressorina, kellega majanduskoostööd ei tehta. Seetõttu otsivad uue raudteelõigu planeerijad võimalust, kuidas näiteks Valgevene kaudu Ukrainast mööda minna.

Samas pole Valgevenel ja Slovakkial ühist piiri ning Poolas kasutatav Vene raudteelaiusega Hrubieszów – Sławków Południowy saab alguse samuti Ukraina piiri äärest ega kulge Slovakkia poole.

Jutt käib Vladivostokist Moskvani kulgeva Trans-Siberi raudteemagistraali pikendamisest 2033. aastaks üle Ukraina ja Slovakkia ühte tähtsaimasse Euroopa pealinna. Uus 450 kilomeetri pikkune raudteelõik Ukraina piiri lähedalt Slovakkia Košicest kuni Viinini võimaldaks Hiinas toodetud kaubad maismaad pidi senisest kiiremini eurooplasteni toimetada. Senine 35 päeva kestev meretee lüheneks 15 päevani.

Austerlased loodavad, et Vene raudteelaiuse toomine nende pealinna võimaldab rajada kaubaterminali, mis võtaks igal aastal vastu 20 000 rongi, igaühes 67 vagunit. Raudteelõigu kogumaksumuseks hinnatakse 6,5 miljardit eurot ning see investeering toob kaasa 127 000 töökoha loomise. Tegemist on näiteks Rail Balticu projektist ligi kaks korda kulukama ettevõtmisega.

LISALUGU

Vene idee liikus relssidel

Venemaa Raudteede eelmine president Vladimir Jakunin teatas vajadusest Košice–Viini raudteelõigu järele 2006. aastal toimunud 1520 mm raudtee iga-aastasel suurfoorumil.

Venemaa, Ukraina, Slovakkia ja Austria asutasid uue raudteelõigu rajamiseks ühisettevõtte Breitspur Planungsgesellschaft mbH.

2010. aastal leidis Roland Berger Strategy Consultantsi koostatud tasuvusuuring, et projekti teostamiseks puuduvad nii tehnilised kui ka õiguslikud takistused. 2013. aastal kuulutas ühisettevõte välja hanke uue raudtee projekteerimiseks.

Märtsis 2014. teatas Jakunin projektist Trans-European Development Belt, mille eesmärk oleks Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ühendamine nii raudteeliinidega kui ka nafta- ja gaasitorudega. Samal kuul okupeeris Venemaa Ukraina riigi koosseisus oleva Krimmi poolsaare, millele järgnes Luganski ja Donetski piirkonna hõivamine.

Lääneriigid kehtestasid Venemaa ohjeldamiseks majandussanktsioonid. Kiiev käsitleb Venemaad agressorina, kellega lõpetatakse järk-järgult kõik majandussuhted.

Pärnus lapsepõlve veetnud Jakunin sattus Eestis 2010. aastal skandaali, kui rahastas Edgar Savisaare valmisedu toetuseks Lasnamäe õigeusukiriku ehitust. Seejärel nimetas mees Delfile antud intervjuus Eesti riigijuhte kirikutrepil laulvateks kerjusteks ja kehtestas Venemaalt Eestisse suunduvatele raudteevedudele embargo.

Raudteejuhi ameti kõrvalt korraldas Venemaa presidendile Vladimir Putinile lähedal seisnud mees mitme patriootliku ja õigeusu fondi kaudu Vene idee üleilmset propageerimist.

Tagasi üles