Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pensionisüsteemi reformida sooviv Seeder kaotaks kohustusliku teise samba täielikult ära

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
IRLi esimees Helir-Valdor Seeder (keskel) | FOTO: Tairo Lutter

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder on seda meelt, et Eestis pea 20 aastat kasutusel olnud kohustusliku teise samba süsteem tuleks ära kaotada ning inimestele tuleks anda vabadus otsustada, kuidas nad oma pensionipõlve kindlustada tahavad.

«Enesepettus, et raha asendab inimesi ja lahendab Eesti pensioniprobleemid kolmekümne aasta pärast, on üks suuremaid kollektiivse rumaluse ja naiivsuse näiteid,» märkis tänases Postimehe arvamusloos IRLi esimees Helir-Valdor Seeder, kes on veendunud, et arutelud toimiva pensionisüsteemi üle on muutunud möödapääsmatuks.

«Kõigepealt peame teadvustama, et kehtiv pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik - me peame riigieelarvest pensionikassasse peale, tööealiste ja ülalpeetavate suhe lähimatel aastakümnetel veelgi halveneb, jne» selgitas Seeder arvamusloos mõeldu tagamaad. IRLi esimees ütles, et ta on algusest peale olnud pensionisüsteemi teise samba kohustuslikkuse suhtes skeptiline ja selle vastu.

«Nüüd on süsteem 20 aastat töötanud ja me tegeleme tehniliste nüanssidega - püüame siin suunata pensionifondide rahakasutust ja vaatame süsteemi ülalpidamiskulusid -, aga olemuslikult ei julge langetada suuremaid otsuseid,» nentis Seeder, kes on seisukohal, et teise samba kohustuslikud maksed tuleb lõpetada.

«See, et me korjame iga-aastaselt kokku 400 miljonit ja paigutame ta fondidesse pöörlema, ei ole mõistlik rahakasutus - ei arvestades praegust olukorda ega ka mõeldes aastakümnete peale ette,» ütles IRLi esimees. Tema sõnul oleks palju mõistlikum, kui inimesed saaks paigutada selle raha, mis täna makstakse pensionifondidesse, mujale.

«Palju mõistlikum - ja ma julgen küll väita täiesti vastutustundlikult -, et isegi meie inimeste pensioni tagab see paremini, kui me paigutaks selle raha - isegi ei koguks mitte, vaid paigutaksime selle raha -, täna inimeste haridusse, tervisesse, olulistesse infrastruktuuriobjektidesse,» selgitas Seeder.

Ta on seda meelt, et see võimaldaks inimestel palju paremini endaga hakkama saada, kindlustada ise oma pensionipõlv, saada parem haridus. «Isegi see on parem lahendus, kui koguda ta kokku ja panna ta pöörlema. See võib toita küll finantsvahendussektorit, aga ei taga ühiskonnas 30 aasta pärast sellele põlvkonnale pensionit,» lausus Seeder.

Pensionifondide raha suunamine Eesti ettevõtetesse on tema hinnangul kõrvaltegevus ja olukorda ei paranda. «Ma ei ole selle vastu. Kui olemasolevat süsteemi ei ole meil poliitilist tahet muuta, siis võib seda teha, aga see ei taga süsteemi jätkusuutlikkust. Sellega me astume veel ühe sammu regulatsioonide suurendamise suunas, kus riik kirjutab teatud ulatuses ette, kuhu ja kuidas peab seda raha suunama,» on poliitik veendunud.

Tema sõnul on kohustuslikust teisest sambast parem lahendus ka see, kui inimesed saavad vabatahtlikult kindlustada oma pensionipõlve. «Kas ta paigutab lastesse, paigutab ta seda kulda, kinnisvarasse, ettevõtlusesse,» loetles Seeder.

Küll aga on IRLi esimees veendunud, et esimene sammas ehk riiklik pension peaks jätkuma, et tagada inimeste minimaalne toimetulek. «Selle üle tasuks ka arutada, kas ta peaks olema solidaarne või mitte. Mina arvan, et ta peaks olema solidaarne,» sõnas Seeder.

Seedri erakonnakaaslasest rahandusminister Toomas Tõniste ütles ERRi uudisteportaalile, et kuigi erakonna esimehe ettepanek lõpetada pensioni teise samba kohustuslikud maksed on kindlasti arutelu vääriv, ei ole lähiajal reaalseid samme selles suunas oodata.

Rahandusminister Toomas Tõniste. Foto: Tairo Lutter

Minister märkis, et pensionikogumissüsteem on igal juhul vajalik, aga ka diskussioon selle üle, kuidas ja mil viisil see kõige paremini toimiks ja aitaks ka Eesti majandust elavdada - et investeeringud tuleksid osaliselt Eestisse, sest Eesti investeerimisfondid tunnevad kõige paremini just kohalikke olusid.

«Diskussioon sel teemal peab kindlasti jätkuma ja alles hiljuti on tehtud ka seadusemuudatus, et soodustada pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse,» lausus Tõniste. Küll aga tunnistas ta, et ühtset seisukohta ei ole teise samba kohustuslike maksete osas IRLis kujunenud ning koalitsioonis pole küsimust samuti tõstatatud.

Tagasi üles