Eesti saab Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvuspoliitika fondidest perioodil 2014-2020 prognoositust kiirema majanduskasvu tõttu 1 protsendi ehk 35,4 miljoni euro võrra vähem eurorahasid. Eesti struktuurifondidest saadav varasem kogusumma oli 4,42 miljardit eurot.
Eesti majandus on kasvanud prognoositust kiiremini ning vastavalt partnerlusleppele vähendatakse selle tõttu Eestile perioodil 2014-2020 perioodi eraldatud eurorahade mahtu 1 protsendi võrra ehk 35,4 miljonit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Vastavalt 2016. aasta otsusele suunatakse see raha rohkem abi vajavatesse regioonidesse. Neljapäeval kinnitas selle otsuse valitsus ka partnerlusleppe muudatuses.
Kokku on partnerlusleppe raames Eestile antav Euroopa Liidu fondide toetusmaht varasema info alusel ligikaudu 4,42 miljardit eurot. Eesti majandusse on käimasoleval eelarveperioodil suunatud euroraha üle 630 miljoni euro.
Euroopa Komisjon vaatab perioodiliselt üle EL struktuurivahendite ehk niinimetatud euroraha riikidevahelist jaotust. Perioodilise ülevaatuse eesmärk on võimalikult sihipärane eurorahade suunamine, et aidata kehvemal järjel olevaid riike järgi jõukamatele.
Euroopa Komisjon võttis 2014. aasta juunis vastu partnerluslepingud Eesti, Läti ja Leeduga, milles sätestatakse strateegia Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide optimaalseks kasutamiseks, et toetada nende riikide piirkondi ja inimesi.
Kogu Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi reguleerivas EL-i määruses on sätestatud, et komisjon vaatab 2016. aastal üle liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja tööhõive näitajate 2012. aasta prognoosid ja reaalsed tasemed aastatel 2013–2015. Kui liikmesriigil on nende näitajate arvestuses paremini läinud, siis vähendatakse tema struktuurivahendite ehk Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kogumahtu.