Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Laidvee tahab Rail Balticu juhtimist Eesti Raudtee kätte

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Eesti Raudtee vajab Rail Balticu haldamiseks juurde ligi poolsada IT-inseneri.
  • Uutele raudteespetsidele pakutakse IT-sektori palkadega sarnast kuutasu.
  • Soome paberitööstus hakkab lähiajal mööda Eesti raudteid kaupa lõunasse vedama.
Erik Laidvee. | FOTO: Liis Treimann

Varem Rail Balticusse skeptiliselt suhtunud Eesti Raudtee võtab uue peadirektori Erik Laidvee juhtimisel kursi Euroopale ja soovitab praegustel gümnaasiumiõpilastel valida just lääne raudteele sobiv eriala.

Vastne raudteedirektor paneb lähiajal käima Soome paberiga koormatud rongid Muuga sadamast Aadria mere ja Musta mere äärde. Hiljem võtab Rail Baltic Aadria rannikule Koperi sadamasse suunduva liini üle, kuid Musta mere äärde Odessasse suunduvad veod võivad jääda praegusele Tartut läbivale 1520 raudteelaiusele.

-Miks on Eesti Raudtee Rail Balticut seni kõrvaltvaataja pilguga uurinud?

Minu jaoks on selline lähenemine olnud raskesti arusaadav ja suhtumisse muutuse toomine nõudis mõningast tööd. Halvim, mis Rail Balticu valmimise järel meil juhtuda saab, on see, et meil on kaks raudteeliikluse juhtijat. See pole majanduslikult õige, sest Eesti Raudtee mahud on kõvasti kukkunud. Tänavu tuleb loodetavalt 12 miljonit tonni, varem oli ligi 45 miljonit tonni. Teise paralleelse struktuuri rajamine meie kõrvale pole otstarbekas.

Minu arvates peaks ühisettevõte tellima infrastruktuuri juhtimist Eestis, Lätis ja Leedus juba tegutsevatelt raudteedelt alltöövõtuna.

Me oleme oma inimesi koolitanud 1520 raudteeregulatsioonide järgi, kuid nüüd peame hakkama teadmisi ja oskusi laiendama Euroopa suunas. Panustame noortele spetsialistidele, keda tuleb hakata koolitama juba praegu. Me vaatame nii Soomes kui ka Saksamaal olevaid võimalusi. Deutsche Bahnil on sobivad koolitusprogrammid olemas, kuid need on ka üpris kulukad. Kui hakkame järgmiseks aastaks oma koolitusprogrammi kokku panema, siis vaatame seda Euroopa suunda lahutamatu osana.

See tähendab, et Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajad peaksid esmalt käima meil praktikal. Seejärel vaatame, kas on võimalik leida neile stipendiume või luua ka Eesti Raudtee oma stipendium, millega saata nad välismaale õppima.

-Kui kaua võtab Eesti Raudteel aega, et mõlemat raudteelaiust tundvad töötajad ette valmistada?

Praegu töötab Eesti Raudtees 790 inimest. Rail Baltic hakkab tööle 2026. aastal. Kas meil läheb juurde vaja 30 või 50 inimest, ma ei oska praegu öelda, kuid me saame viie-kuue aastaga kõik spetsialistid ette valmistatud. Kui gümnaasiumiõpilased hakkavad oma tulevase eriala peale mõtlema, siis praegu on õige aeg raudtee peale mõelda. Ma pean silmas ennekõike IT kallakuga erialasid, sest põhiküsimused seisavad automatiseerimises.

Kuna me konkureerime IT sektoriga, siis nende spetsialistide keskmine palk peab olema samasugune nagu ITs, mis on praegu ligi 2000 eurot kuus.

-Kui Venemaa raudteelaiusel õnnestub põhja-lõunasuunalised kaubaveod käima panna, siis tekib siia kaks konkureerivat teed. Kas Eesti Raudtee on valmis mõlemat vagu kündma?

Rail Balticuni on meil veel pikalt minna, kuid idasuunalise transiidivooga on meil asjad pahasti. Me peame põhja-lõuna suunalt ja Aasiast vedusid juurde saama ning sellega me ka tegeleme. Kui avatakse Rail Baltic, siis need kaubad hakkavad sõitma just mööda uut raudteed.

Küll aga võib 1520 jääda tegutsema Odessa suunal, kus kehtivad meile praegu kõik raudteegraafikud, nii et rongi võiks homme teele saata. Pigem näen neid kahte raudteelaiust teineteist täiendamas. See peab viima sünergiani, kus näiteks Muuga sadamas oleks kahelaiuseline raudtee. Sadamas oleks kõrvuti kolm rööbast, mida mööda saavad ühele teele sõita mõlema laiuse rongid. Kui tuleb konteinerplatvormidega rong Venemaalt, siis tõstetakse konteinerid pukk-kraanaga Euroopa laiusega rongile ümber.

Kokku on Muuga sadama raudteesõlmes 42 teed ja nende kasutamine on praegu väga niru. 24 teed kuulub Eesti Raudteele, kaks teed Tallinna Sadamale, samuti on seal terminalidele kuuluvad teed. Meie soovime Rail Balticu kaubajaama ehitada just keset seda olemasolevat raudteesõlme.

-Kui palju kaubajaama rajamine maksma võib minna?

See projekt võib maksma minna väga palju. Kui aga teha minu pakutud lahenduse järgi juba olemasolevate teede täiendamisega, siis väga vähe. Ühe rööpa juurde panek ei kujuta endast mingisugust probleemi, kuid 1520 ja 1435 ühel tasandil ristumine põhjustab asjatundjate hinnangul probleeme. Meie arvates on manöövrite teostamisel, kus kiirus jääb piiridesse 10 kilomeetrit tunnis, võimalik ristumised rajada ühel tasandil. Kui paar ratast sõidab maha – tõmbame tagasi. Kõlama on aga jäänud, et tuleb hakata ehitama ülesõitudeks viadukte. Praegu uurib seda asja Deutsche Bahn.

-Aastaid tagasi üritasite Transiidikeskuse juhina samuti põhja-lõunasuunalist kaubavedu käima lükata. Mis on praeguseks muutunud?

Ma ei saa praegu öelda, millal rong sõitma hakkab. Idasuunalise transiidi mahud on langenud ja seoses sellega on kõik asjaosalised aru saanud, et algselt pakutud tariifid pole n-ö töised.

Raudteed pakuvad varasemasega võrreldes palju konkurentsivõimelisemaid tariife. Ka terminalide huvi on praegu kõrgem – võrreldes selle ajaga, kui igas kuus käideldi 20–30 miljonit tonni kaupa. Üks rong päevas neid siis eriti ei ahvatlenud.

-Milliste Soome kaubaomanikega hakatakse põhja-lõuna suunal koostööd tegema?

Tegemist on puidu-, paberi- ja metsatööstusega. Üks firma on praegu valmis välja panema nädalas ühe rongi jagu kaupa. Soomlased on kogu aeg huvi näidanud, kuid soovitakse meie konkreetset pakkumist. Hea uudis on see, et kuueaastase vahega hakkab Muuga ja Vuosaari vahel ro-ro-liin käima, mis loob sellise rongi käivitamiseks eelduse.

-Millist teed pidi rongid liikuma hakkavad?

Kui rong suundub Trieste või Kopperi sadamasse, siis liigub ta läbi Kaunase Šestokaisse, kus asub leedulaste 1520-lt 1435-le ümberlaadimise terminal. Kui aga sihtsadamaks saab olema Odessa, siis liigub ta läbi Valgevene.

LISALUGU

Rail Balticu juhtimissüsteem valmib nagu jõulupuu

Eesti Raudtee ambitsioon asuda juhtima Rail Balticu lõiku Eestis sõltub konkursiga valitava eksperdifirma pakutavast lahendusest, majandusministeeriumil puudub juhtimismudeli suhtes selge eelistus.

5. septembril selgub konsultatsioonifirma, kes koostab Eesti, Läti ja Leedu ühisfirma RB Rail tellimusel Rail Balticu taristu opereerimiseks parima juhtimissüsteemi.

«Käsitletavad variandid võivad olla ühest riikideülesest operaatorist kuni eraldiseisvate rahvuslike operaatoriteni,» selgitas RB Raili ärijuht Kaspars Briškens. «Samuti võivad need variandid omandivormi poolest erineda – alates riiklikust struktuurist ja lõpetades erinevate erakontsessioonidega.»

Uuringu tegijalt oodatakse esmajärjekorras vähemalt viie lahenduse või rohkemate alalahenduste välja pakkumist Rail Balticu taristu juhtimiseks. Nende seast tuleb lõppvooru valida parim ühtse operaatori versiooni ja parim mitme operaatoriga lahendus.

Lõppfaasi jõudnud lahendusi võrreldakse maatriksiga, mis sisaldab kolme tähtsat komponenti. Esmalt käsitletakse institutsionaalset toimimist ja õigusakte. Teise asjaoluna vaadeldakse raudtee opereerimist ja tehnikat puudutavaid faktoreid, nagu juhtimine ja side, remonditööd, avariiteenus. Kolmandana uuritakse ärilisi faktoreid, nagu klientidega suhtlemine, nende ligipääs taristule ja lisaväärtuse loomine.

«Teises faasis võrdleme maatriksiga leitud kolme-nelja lahendust, lähtudes seejuures raudtee elutsükli kuluanalüüsist. Pärast modelleerimist on meil kaks lahendust. Siis teeme väga põhjaliku variantide võrdluse, mille põhjal selgub üks võitja ja lõplik lahendus sõlmitavaks lepinguks,» rääkis Briškens. «Me ei otsi mitte üksnes jõulupuud, vaid ka kaunistusi, mis ühe komplektina osanikele otsustamiseks üle anda.»

Majandusministeeriumist kinnitati Postimehele, et Eesti valitsusasutustel puuduvad enne kavandatava uuringu tulemuste selgumist Rail Balticu juhtimisskeemi suhtes eelistused ning oma seisukoht kujundatakse uuringu põhjal.

Ligi 400 000 eurot maksev uurimus peab järgmise aasta kevadeks andma RB Raili osanikele lõpliku lahenduse ja Balti riikide valitsused kinnitavad selle 2018. aasta lõpus.

Euroopa Liidus juhitakse raudteed rahvuslike ettevõtetena, kuid samas tegutseb ka ülepiirilisi operaatoreid ja eraoperaatoreid. Näiteks Inglise kanali alla rajatud Eurotunnelit käitab eraettevõte, kuid teeb seda Prantsusmaa ja Suurbritannia riikliku ühendkomitee järelevalve all. Andres Reimer

CV

Erik Laidvee

15. mail Eesti Raudteed juhtima asunud Erik Laidvee on õppinud laevajuhiks Tallinna merekoolis ning omandanud ökonomisti hariduse Tallinna Tehnikaülikoolis. Laidvee on töötanud juhtivatel kohtadel transiidiäris aastast 1992, viimased 21 aastat Transiidikeskuse juhina.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe leidmiseks korraldati personaliotsingufirma Amrop kaasabil avalik konkurss, kus osales mitmeid tugevaid kandidaate.

Eesti Raudtee nõukogu pidas Laidveed tugevaimaks tänu sadama ja logistikaahela ning transiidivaldkonna toimemehhanismide ja Vene ärisektori tundmisele. Nõukogu arvates peab Laidvee peale idasuuna võimalikult kiiresti käivitama kaubaveod põhja-lõuna suunal.

Allikas: Eesti Raudtee

Tagasi üles