Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sammuke Läti raja taha, aga mitte eriti kaugemale

15
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Pm

Ligi 30 protsenti 18–74-aastastest eestlastest on käinud sel aastal Lätis alkoholi ostmas või lasknud seda endale sealt tuua. Selline on tõde, mis selgus Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud küsitlusest.

5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad. Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud. Sealjuures teeb viiendik Lõuna-Eestis elavatest inimestest seda regulaarselt kord kuus.

Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võib laias laastus öelda, et alkoholi ostab vähemalt neli viiendikku Eesti elanikest. «Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud,» märkis ta.

Mitte ainult viina-õlut

Tarbijate hinnangul moodustab Lätist soetatav alkohol 15 protsenti kogu alkoholi ostumahust.

«Aasta jooksul on näha kiiret kasvu, läinud aasta augustis oli tarbijahinnangutel põhinev osakaal vaid kuus protsenti. Peatset piirikaubanduse vaibumist tarbija hoiakute põhjal ennustada ei saa, pigem vastupidi: ostude kasvu kõrval liigub tõusutrendis ka avatus Lätist ostmisele,» ütles Voog. Tema sõnul näitab viimane uuring, et sisuliselt pool Eesti elanikest on valmis ostma Läti kaudu alkoholi.

Täiesti ootuspäraselt on kõige aktiivsemad inimesed just need, kes elavad Lätile lähemal ehk lõunaeestlased. «Just piirialadel saabki rääkida n-ö Lätist ostmisele spetsialiseerunud segmendi olemasolust: Lõuna-Eesti elanikest on Lätis alkoholi järel käinud üle poole, iga kuu teeb seda viiendik ning alkoholi ostvatest inimestest on oma oste hoiakuliselt valmis Lätist tegema kolmveerand,» ütles Voog.

Piiriäärses regioonis ulatub Lätist toodud alkoholi osakaal koguostudest 40 protsendini, mida saab Voogi hinnangul pidada märkimisväärseks näitajaks.

Sedasorti turismi käigus ei soeta inimesed kaasa üksnes vägijooke. «Kuigi alkohol on Eesti-Läti piirikaubanduses kindalt tooterühm number üks, ostetakse Lätist ka teisi tooteid, taas teevad seda mõistetavalt sagedamini just piiriäärsed elanikud. Näiteks bensiini on käesoleva aasta jooksul Lätist ostnud 25 ja ehitusmaterjale 14 protsenti lõunaeestlastest,» lausus Kantar Emori ekspert.

Eesti alkoholitootjatele sedalaadi ostumustrid ei meeldi. Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul kinnitavad küsitluse tulemused nende varasemaid prognoose, et viimaste aastate alkoholiaktsiisi tõusud toovad endaga kaasa massilise piirikaubanduse, mis viib Eestist ära nii maksuraha kui ka kaubandussektori töökohti.

«Kui poliitikud räägivad, et Lätist ostmine on vaid mõne üksiku inimese regulaarne tegevus, siis küsitlus räägib selgelt teist keelt ja näitlikustab piirikaubanduse koguulatust. Laiemas plaanis ilmestab asjaolu, et üle 300 000 inimese on käinud Lätis alkoholi ostmas, omakorda Eestis saamata jäänud maksutulu,» ütles ta.

Härmsi kinnitusel näitavad nende tehtud arvutused, et lõunapiiril toimuva kaubanduse tõttu jääb Eesti riigil igal aastal saamata umbes 53 miljonit eurot maksutulu (aktsiise ja käibemaksu). Toiduliit on oma arvutusi tehes saanud veel kolm korda suurema summa ehk 150–170 miljonit eurot.

«Võib-olla tõesti ei ole Tallinna ministeeriumihoonest Lätti sõitvaid autosid näha. Kuid küsitlus näitab ka seda, et ligi viiendik Tallinna elanikest ehk üle 60 000 inimese on käinud Lätis alkoholi järel,» lausus Saku Õlletehase juhatuse liige.

Härmsi sõnul on joogiturg üsna sesoonne ja sõltub palju ilmast, kui Läti piirikaubandus näitab vaid kasvutrendi. «Müük piiril tegutsevatesse kauplustesse ületab ka meie endi varasemaid prognoose. Meie elame Sakus ikka veel lootuses, et valitsus teeb kõigest toimuvast oma järeldused ja pöörab lahja alkoholi aktsiisi tõusu tagasi,» ütles ta.

Ministeeriumil oma siht

Härmsi lootusest hoolimata ei paista ministeeriumitest otsuste tagasikeeramise huvi. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on tervise aspektist oluline, et üldine alkoholi tarbimise tase ja alkoholist tingitud tervisekahjud väheneks.

«See, kas tarbitav alkohol on ostetud Eestist, Lätist või Venemaalt, ei oma tervisekahju tekitamisel tähtsust. Tervise hoidmiseks on oluline, et tervikkogus väheneks,» lausus ta.

Jesse sõnul jälgib ministeerium alkoholist tulenevaid tervisekahjusid iga aasta ning tänavu esimese poolaasta tulemused peaksid nendeni jõudma lähinädalatel.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul pole suur aktiivsus lõunapiiril alkoholiaktsiisi laekumise arvudes oodatuga võrreldes langust näidanud. «Esimese poolaastaga sai riik alkoholiaktsiisist tulu 121,9 miljonit eurot. Kogu aastaks on oodata rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi alkoholiaktsiisist tulu 252,6 miljonit eurot,» märkis ta.

Ka maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul kattuvad uuringutulemused laias laastus nende arvutustega. «Seoses Lätist soetatava alkoholiga on meie ülesanne vaadata, ega suurtes kogustes soetatud Läti aktsiisimärgiga alkoholi ei kasutata ettevõtluses ega kahjustata sellega teiste ettevõtjate konkurentsiolukorda,» ütles ameti pressiesindaja Rainer Laurits.

Lisalugu

Teatud kogustest alates tuleb olla valmis selgituseks

Maksu- ja tolliameti (MTA) pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul pole takistusi Lätist alkoholi soetamisele isiklikuks tarbeks, ent suurte koguste puhul võivad ametnikud küsida alkoturistidelt lisaselgitusi.

«Tuleb ainult meeles hoida, et kui tuuakse Lätist endaga kaasa üle 110 liitri õlut, 90 liitri veini, 10 liitri kanget ja 20 liitri muud alkoholi, siis võivad Eesti tollitöötajad paluda lisaselgitusi, ega soetatud alkohol ole mõeldud edasimüügiks või ettevõtluse tarbeks,» märkis ta. PM

Lisalugu

Läbilõikekäija: keskealine Lõuna-Eesti mees

Postimehe tellitud küsitluse pinnalt saab iseloomustada n-ö keskmist Eesti alkoturisti, kes ostab Lätist alkoholi vähemalt korra kuus. Ta on pigem keskealine (7,9 protsenti) eesti rahvusest (7,5 protsenti) mees (8,2 protsenti). Tal on kesk- või keskeriharidus (6 protsenti) ning tema pere teenib üle 700 euro kuus iga liikme kohta (6,4 protsenti).

Samas saab küsitluse põhjal öelda ka seda, et vähemalt korra Lätist alkoholi ostnute seas domineerivad keskmisest enam 35–49-aastaste vanusegrupp (37,7 protsenti), maal elavad inimesed (36,6 protsenti) ning Tartu piirkonnas (45,2 protsenti) ja mujal Lõuna-Eestis elavad inimesed (55,2 protsenti). Kõige vähem on korragi Lätist alkoholi ostnud muust rahvusest inimesed (13,7 protsenti), tallinlased (18,9 protsenti) ja virumaalased (17,6 protsenti). PM

Põhiloo tsitaat

Võib-olla tõesti ei ole Tallinna ministeeriumihoonest Lätti sõitvaid autosid näha.

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms

Tagasi üles