Sotsiaalne kauplemine ehk kuidas miljonid inimesed üle maailma püüavad teiste nutikuse najal ratsa rikkaks saada
21. august 2017, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalse kauplemise platvorme on laias ilmas kümneid, need võimaldavad jälgida teiste kauplejate oste-müüke ja neid ka automaatselt kopeerida. Tegemist on põneva võimalusega kellelgi teisel kogu mõttetöö ära teha, kuid kinnisilmi kellegi matkimine on ikkagi ohtlik.
Erinevatel sotsiaalse kauplemise platvormidel teevad kasutajad endale konto, mida teistel on võimalik jälgida. Kassi- või hommikusöögipiltide asemel jagatakse aga infot selle kohta, millist valuutat või aktsiat on keegi ostnud ning kui kasumlikud on kellegi tegemist aja jooksul olnud.
Kui mõni kaupleja tundub eriti tubli, on võimalik tema tegemist kopeerida automaatselt. Ühel suurimal platvormil on eToro on täna juba 4,5 miljonit kasutajat 170 riigis. Zulu trade kaudu kaupleb umbes miljon inimest, kelle käest käib läbi 800 miljardit eurot. Ayondol on kasutajaid 210 000.
Kõige suurem eelis tehingute matkimise puhul on loomulikult see, et omamata ise detailseid kauplemisoskusi on võimalik lasta teistel teha kogu raske töö ära ja lihtsalt jäljendada nende otsuseid. «Kuna kauplemisega üldse mingi raha teenimiseks tuleb omada turgudest märkimisväärseid teadmisi, kuid samas võib nende teadmistega kaasneda ka väga atraktiivne tulu, siis paistab selline edukate kauplejate tegevuse jäljendamine hea võimalusena. Teoorias kõlab hästi ja põhjaliku eeltöö korral on võimalik leida tõesti osavaid kauplejaid, keda jäljendades on võimalik raha teenida. Praktikas on sellisel tegevusel aga ohte rohkem kui hüvesid,» arvas SEB Finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi.
«Varem või hiljem võib õnn pöörduda ja oma kaotuste eest ei vastuta ikka keegi muu kui investor ise,» kommenteeris ka LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. « Sotsiaalse kauplemise plussideks on kindlasti info liikumine ja ideede vahetus, kuid miinuseks pettekujutelm, et keegi teine teeb teid rikkaks. Tegelikkus on vastupidine, et keegi teine riskib teie rahaga ning vastutus ja kahjum on ikkagi enda kanda,» lisas ta.
Kauplejad jagavad oma tehingute infot üldjuhul saades tasu iga teise investori pealt, kes antud keskkonnas tema tehinguid kopeerib. «Otsest vastuolu siin ei ole, sest kaupleja, kelle tehinguid kopeeritakse, teeb oma tehingud turul esimesena ning väga likviidsetel turgudel ei ole sellistel keskkondadel väärtpaberite hinda määravat mõju. Selgelt tuleks eristada investeerimissoovitust, mida annab pank, sest see tugineb kindlale metoodikale ning sellele eelneb põhjalik eeltöö ja suhtlus ettevõtte juhtkonnaga. Investeerimisideid vabalt jagatavates keskkondades võib iga üksiku idee välja käia ka ilma suurema kodutööta,» arvas Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets.
Vähi arvas, et teiste tegevuse jäljendamine ei ole jätkusuutlik ja ei asenda kunagi iseendas vastavate oskuste arendamist. Parimad investorid tahavad ikka ise oma otsuseid teha.
«Üldiselt on kauplejate maailmas reegliks, et hea kaupleja oma tehingutest ei räägi, sest nii kaotab ta turu osas eelise. Ja kes oma tehingutest suurelt räägib, see osutub pikas perspektiivis viletsaks kauplejaks,» lisas Vallikivi, kelle kinnitusel on kõige kindlam viis raha teenida kauplemisest raamat kirjutada ja seda raamatut müüa või omaette vaikselt miljonid turu pealt koju tuua.