Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Simson: ettevõtjad ärgu lootku ainult maksukingitustele

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kadri Simson naeratab uues ministeeriumis, kus talle eriti ei meeldi. | FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Majandusminister Kadri Simson räägib usutluses, et Eesti ettevõtjatele on aastaid pähe tambitud, nagu seisaks nende huvide eest vaid Reformierakond. Neil tuleks aga aru saada, et tähtsad pole mitte maksukingitused, vaid tugev riik ja õnnelikud töötajad.

-Kolisite paar nädalat tagasi nn superministeeriumisse. Kuidas teile siin meeldib?

Ei meeldi. Siin on mitmeid ebamugavusi, nagu näiteks sundventilatsioon ja aknad, mis ei käi lahti. Samuti on terve torni peale vaid kolm lifti, mistõttu tuleb teha päeva jooksul palju trepisamme. Eelmises majas oli liikumine palju lihtsam. Aga Toompeale olen leidnud siit hea otsetee üle rahvusraamatukogu katuse. Eks inimene saab valida omale kodu, aga töökohta mitte. Kui nii ebameeldivaks läheb, et enam tööd teha ei võimalda, siis tuleb teine töö valida.

-Seetõttu tahategi Pärnu linnapeaks minna?

Tõepoolest, olen andnud lubaduse, et kui seal kohalikud valimised võidan, lähen Pärnu linna juhtima. Püüdsin seda ka neli aastat tagasi, aga siis jäi paarsada häält puudu. Usun, et praegu on mu toetus pärnakate hulgas kasvanud. Igatahes peaminister Jüri Ratasele olen ette hoiatuse andnud, et selline asi võib juhtuda.

-Kas Pärnu linnapea koht on siis tõesti olulisem ja ihaldusväärsem kui majandusministri portfell?

Pole kahtlustki, et minister on kõrgemal kui linnapea. Aga asi ei ole alati tähtsuses. Mõni asi on lihtsalt südamelähedasem. Pärnus on palju väljakutseid. Pärast haldusreformi liituvad Pärnuga Tõstamaa, Audru ja Paikuse vald. See saab suurimaks linnaks Eestis. Uue linnapea ülesanne on see kõik hästi tööle saada.

-Kui te ministriks saite, siis ütlesite, et teil pole oma tööle konkreetseid mõõdikuid, aga loodate, et saate majanduse jälle kasvama. Kas majandus kasvab praegu piisavalt?

Aasta alguse 4,4-protsendiline majanduskasv oli tõesti väga positiivne, aga sellega ei tasu rahul olla. Oluline on see, et majanduskasv jõuaks inimesteni. Kui me suudame praegust tempot umbes samal tasemel hoida, siis jõuame Põhjamaadele ka igapäevases elus lähemale.

-Samas, kas Eesti majanduse eesmärk peaks üldse olema Skandinaavia suunas liikumine või peaksime end kõrvutama äkilisemate riikidega nagu Hiina või India?

See on huvitav idee, aga Indiat või Hiinat ei saa Eestiga võrrelda, kuna seal on mastaabid tuhat korda suuremad. Meie jaoks on jõukohane Põhjamaade mudel, mis tagab igale ühiskonnaliikmele väärika toimetuleku ja samal ajal toob riiki lisainvesteeringuid.

-Olete ministriameti jooksul kohtunud väga paljude ettevõtjatega. Kas olete selle ajaga ilmavaatelt parempoolsemaks muutunud, hakanud rohkem hindama uue väärtuse loomist?

Olen alati arvanud, et ettevõtjad on väga olulised majanduse käimatõmbajad. Samas ei saa Eesti ettevõtted edukad olla, kui töötajad on õnnetud või kui riik ei toimi. Ettevõtjad on kõige suuremad kasusaajad siis, kui riik suudab riigi ülesandeid täita ja kui riigil on selleks selge maksubaas. Mis puudutab minu maailmavaadet, siis see on väga selgelt välja kujunenud. Ükski ametikoht seda loperdama ei pane.

-Kui te ettevõtjatega otse räägite, siis kas nad on valitsuse majandus- ja maksupoliitika peale sama vihased kui meedias?

Vastupidi. Ma olen näinud väga positiivselt meelestatud ettevõtjaid, kes kiidavad, et me nendega suhtleme ja et me ei käitu nagu eelmine valitsus, kus ministrid arvasid, et kogu tarkus ja tõemonopol on nende väikestes peades.

Lisaks ütlevad paljud ettevõtjad, et meie tehtud maksumuudatused on neile soodsad olnud. Majutusasutused rõõmustavad käibemaksutõusu tühistamise üle. On ettevõtjaid, kes peavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmist väga tähtsaks.

-Te ütlete, et kõik on hästi, aga miks nad siis meedias esinedes nii kriitilised on? Miks on nende usaldus valitsuse vastu ajaloo madalaim?

Piisab vähestest, et meedias suurt kisa teha. Kõige rohkem hädaldavadki ettevõtjate esindusorganisatsioonide palgalised töötajad, kellele ettevõtted on andnud töökäsu. Üks selline on näiteks toiduainetööstuse liidu juht, kelle sõnavõttudest jääb mulje, et eestlased peale õlle ja limonaadi muud ei tarbigi.

Samas on selge ka see, et ettevõtjate lugupidamine tuleb tööga välja teenida. Neile on aastaid pähe tambitud, et nende huvide eest seisab ainult Reformierakond. Kui nad rahulikult vaataksid, mida praegune valitsus on käima tõmmanud, siis nende trots võiks kaduda või lausa tunnustuseks muutuda. See oleks samm euroopalikkuse poole, kui ettevõtjad ei hinda ainult maksukingitusi, vaid seda, et neile luuakse keskkond, kus töötajatel on hea tööd teha ja kus on hea taristu.

-Valitsuse maksupakett koosneb suuresti tillukestest maksudest, millest paljud on poole aastaga välja pudenenud. Kas oleks pidanud tegema ühe suure maksu?

Ükski neist maksudest polnud eesmärk iseeneses. Mina oleksin soovinud klassikalist astmelist tulumaksu. Kõrgepalgaliste panus on Eestis tagasihoidlik. Samas mitmekordset keskmist palka teenivatel inimestel on valmisolek rohkem panustada. Kui mõni aasta tagasi oli selline inimene erand, siis nüüd on neid üha rohkem.

-Nimetage lühidalt kolm suurt asja, mida tahaksite majandusministrina ära teha ja millega meelde jääda?

Esimene suur teema on tasuta bussitransport maakonnaliinidel, mis käivitub järgmise aasta 1. juulist. See võimaldab maal elavatel inimestel paremini keskustesse tööle sõita. Need, kes ütlevad, et seda pole vaja, tavaliselt ise bussiga ei sõidagi.

Teine asi on laevade Eesti lipu alla toomine. Praegu on Eesti lipu all täpselt null üle 500-tonnise kogumahutavusega kaubalaeva. Teeme neile soodsama maksusüsteemi, et laevu siia meelitada, samal ajal parandame laevaregistrit ja kaldateenuseid.

Kolmanda teemana tooksin välja Tallinna börsi toetamise. Sel sajandil pole ükski teine valitsus nii jõuliselt riigile kuuluvaid ettevõtteid erastanud ja börsile viinud. Esimesena jõuab börsile Tallinna Sadam, mille IPO (aktsiate esmamüügi – toim) ettevalmistused käivad.

EVR Cargo börsileminek ei ole võimalik ja töö käib praegu ettevõtte väärtuse tõstmise nimel, et kunagi hiljem selle vähemusosalus maha müüa. Siis on veel aktsiaselts Eesti Teed, mille 2017. aasta peamine eesmärk on võimalikult edukas üleminek sisetehingu lepingutelt vabaturu lepingutele ning luua seeläbi eeldus võimalikuks äriühingu võõrandamiseks.

-Kas teil on veel küsimusi kriitikat pälvinud EVR Cargo ulja Venemaa vagunidiili kohta või toetate seda täielikult?

EVR Cargo on juba varasemalt Venemaal 1000 vagunit välja rentinud. See ei ole mingi uus asi. Ma pole kunagi öelnud, et see on kõige õigem asi maailmas. Ma olen seda tehingut kaitsnud lihtsalt poliitiliste rünnakute eest, mis on absurdsed.

Eelkõige pean silmas kriitikute juttu sanktsioonidest, mille reegleid antud tehing tegelikkuses ei riku. Kusjuures suurim kriitika tuli Reformierakonnalt, kelle ministri ajal alustati vagunite rentimist Venemaale.

Tuleb arvestada, et meie oleme Venemaal oma 1000 vaguniga väike tegija, sest kokku sõidab seal 1,6 miljonit vagunit. Samade asjadega tegelevad kümneid kordi suuremad Euroopa ettevõtjad.

Kui Venemaa peaks ootamatult midagi ära keelama, nagu kardetakse, siis oleks see üleüldine eraõiguslike reeglite rikkumine. EVR Cargo on teinud lepingud Euroopas registreeritud firmadega ja tehinguid tehakse eurodes.

-Tallinna Sadam on andnud mõista, et mandri ja saarte vahele kaalutakse veel ühe parvlaeva soetamist. Millal ja missuguse laeva te ostate?

Tõsi on, et parvlaevaliiklus edeneb hästi ja seda näitab ka reisijate arv, mis on aastaga tublisti kasvanud. Ka Saaremaa ettevõtjad ütlevad, et inimesi ja liikumist on tänu uutele laevadele rohkem näha.

Mis puudutab uue laeva ostmist, siis oleme kokku leppinud, et pärast suve vaatame reisijate statistikat ja siis otsustame, kas vajame viiendat laeva. Ma ise arvan, et kui inimesed on näinud head teenust, mis toimub praegu viie laevaga (liinil on ka ärimees Olav Miilile kuuluv laev Hiiumaa, mille rendileping lõpeb oktoobris – toim), siis halvemaga enam ei lepita. Aga täpsemad vastused saame anda sügisel.

-Kas ja kuidas tuleks toetada tuuleparkide ehitajaid, kelle projektid on praegu Ida-Virumaal riigikaitselistel põhjustel seisma jäänud?

Siin tuleb tõsiselt analüüsida, kus on riigikaitse ja ettevõtlushuvide tasakaal. Selge on see, et riik peab täitma riigikaitse ülesandeid. Samas võiks kaitseministeerium ettevõtjatele neid asju ehk paremini selgitada – kuhu saab ja kuhu ei saa tuuleparke ehitada. Paraku on mitme tuulepargiga jõutud faasi, kus otsuse tegemine on juba kohtu käes.

Laiemalt vaadates ütleksin, et riik soosib väga taastuvenergiat. Me kõik näeme seda oma elektriarvel taastuvenergia tasu näol. Kui seda toetust poleks, siis vaevalt keegi üksnes rohelisest ilmavaatest tuulikud püsti paneks.

-Juhite sügisel Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodil paljusid nõukogu koosolekuid. Kas see on teie jaoks tüütu kohustus või näete pigem võimalusi midagi ära teha?

(Mõttepaus.) See on kohustus, mida pole võimalik täitmata jätta. Samas on see ka võimalus, sest Eestile eesistujana on avatud kõikide kolleegide uksed. Meil on võimalus nõu pidada ELi volinikega. Töökoormus on küll suur, kuid me saame seal Eesti jaoks olulisi teemasid tõstatada. Kavatsen selleks ära kasutada kõik võimalused.

Tagasi üles