OECD: andke töötukassale raha juurde

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OECD riigiülevaate üksuse asejuht Robert Ford (paremal) tutvustas eile Tallinnas rahvusraamatukogus organisatsiooni raportit oma uusima liikme Eesti majanduse kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi (vasakul) peab osa OECD soovitustest Eestile sobimatuks.
OECD riigiülevaate üksuse asejuht Robert Ford (paremal) tutvustas eile Tallinnas rahvusraamatukogus organisatsiooni raportit oma uusima liikme Eesti majanduse kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi (vasakul) peab osa OECD soovitustest Eestile sobimatuks. Foto: Peeter Langovits

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul peaks Eesti oma töötukassa rahalist ja inimressurssi suurendama nii palju kui võimalik.


«Paljud ülemaailmse kriisi ajal kadunud töökohad, eriti ehituses, samas mahus ei taastu,» tõdeb OECD oma eile avalikustatud majandusülevaates Eesti kohta. Sellest tulenevalt on Eesti üheks suuremaks ülesandeks vältida töötuse struktuurseks muutumist.

Viimane tähendab seda, et töötute oskused ei vasta ettevõtete vajadustele. Selle vältimiseks võiks Eesti OECD arvates muuta töötukassa nõustaja määratud koolitustel osalemise kohustuslikuks ja laiendada koolituskaartide süsteemi.

2008. aastal kulutas Eesti töötukassale vaid 0,03 protsenti SKTst, samas kui OECD keskmine on 0,16. Järgnevatel aastatel kasvas töötukassa personal küll järsult, kuid sama tegi ka töötus, nii et registreeritud töötute arv ühe töötukassa ametniku kohta kasvas.

Nappide vahenditega toimetulekuks peaks töötukassa OECD hinnangul kaaluma allhangete kasutamist, alustavate ettevõtjate nõustamiseks pensionil ärijuhtidest ja raamatupidajatest koosneva mentorivõrgustiku moodustamist ning iseteenindusportaali edasi arendamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles