Üha rohkem pettureid tangib sõiduautosse «sinist kütust»

Tankimine Foto: Elmo Riig / Sakala

Maksu- ja tolliamet (MTA) on sel aastal kinni pidanud suure hulga pettureid, kes tangivad erimärgistatud diislikütust ehk rahvakeeli sinist kütust oma sõiduautodesse, tekitades riigile miljonitesse ulatuva maksukahju. 

«Sinist kütust» võib tarbida üksnes põllumajanduses kasutatavates masinates, traktorites, liikurmasinates ja kuivatites või kutselisel kalapüügil. Kuna seelle liitrihind tanklates on tavalisest diislikütusest ligikaudu 30 senti odavam ja mingisugust ohtu see sõiduauto mootorile ei kujuta, tõmbabki see pettureid ligi. 

Sel aastal on maksuamet maanteedel ja linnades tehtud kontrollide tulemusel trahvinud juba enam kui 70 inimest, kes on «sinist kütust» ebaseaduslikult kasutanud. «Valdavalt on tegemist olnud juhtumitega, kus erimärgistatud diislikütus on tangitud sõiduautosse,» ütles maksuameti maksuauditi osakonna üksusejuht Erje Mettas. 

Pettuseid on märksa rohkem kui eelnevatel aastatel, kuid selle taga on Mettase sõnul see, et maksuamet on kütuseturul toimuvad pettused lihtsalt suurema tähelepanu alla võtnud. Nende analüüsid näitavad, et kui eriotstarbelist diislikütust on müüdud umbes 90 miljonit liitrit, siis sellest 10 miljonit liitrit on seotud väärkasutusega. See toob riigile kuni 3,5 miljoni eurose aktsiisikahju.

Umbes pool rikkujatest moodustavad ettevõtted, kellele ei ole kokkupuudet põllumajanduse ega kalandusega, kuid kes kasutavad «sinist kütust» näiteks ehitusel kasutatavates masinates. Ülejäänud on eraisikud, kes tarbivad eriotstarbelist kütust oma sõiduautodes või ka muudes masinates, mis ei ole kuidagi seotud põllumajandusega.

Mettas rääkis, et rohkem pannakse pettuseid toime neis tanklates, kus kasutatakse põhimõtet «enne tangi, siis maksad». Selleks, et seda välistada, peavad tanklad ostja isiku tuvastama ja kütuse kasutusotstarbe fikseerima. Lisaks lubab maksuamet otse ühendust võtta nendega, kes on tanklatest eriotstarbelist diislikütust ostnud, kuid kellel pole selleks õigust

Petturite elu muudab kibedamaks ka 1. juulil jõustunud kütuseaktsiisi seaduse muudatus: kui seni järgnes eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamisele pelgalt väärteotrahv, siis nüüd tuleb kinni maksta ka aktsiisivahe. See tähendab, et karistused on suuremad kui võimalik loodetud kasu.

75 jaamaga Alexela tanklakett müüb erimärgistatud diislikütust igas neljandas ehk kokku seitsmeteistkümnes tanklas üle Eesti. Ettevõte on pettuste vastu kasutusele võtnud süsteemi, mis kohustab klienti sisestama automaati oma ID-kaardi. «Seejärel kontrollib süsteem, kas kliendil on maksuameti poolt antud õigus erimärgistatud diislikütust osta,» selgitas Alexela kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste.

«Kuhu klient antud kütuse lõpuks tangib, jääb meile muidugi sel hetkel teadmata. Samas on kõik meie tanklad varustatud videovalvega ning kui on kahtlus, et erimärgistatud diislikütust on tangitud näiteks sõiduautosse, saab seda videopildilt politsei kohe tuvastada,» ütles ta, lisades, et kindlasti ei saa aga kütusemüüja vastutada kliendi hilisema käitumise ehk selle üle, kuhu tangitud kütuse reaalselt läheb.

Alexela hinnangul ei ole «sinise kütuse» väärkasutamine aga ülemäära suur probleem, kuna inimesed on kursis, et politsei jälgib erimärgistatud kütuse sihtotstarbelist kasutamist.