Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mida peidavad endas rahandusministeeriumi uued makseteenused?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaardimakse. | FOTO: JUSS SASKA/PM/SCANPIX BALTICS

Eile kiitis valitus heaks rahandusministri eelnõu, millega lisatakse konkurentsi soodustamiseks kaks uust makseteenust. Uute teenustega tahetakse teha välismaa veebipoodides kauplemine kiiremaks ja turvalisemaks.

Esimese uue makseteenusega saab e-kaupmees maksetoimingust kiiremini teada, mis omakorda lubab kaupmehel osutada teenust kliendile kiiremini. Teenuse algatamine töötaks olukorras, kus kliendil pole võimalik oma kodupanga kontolt sama panga kontole ülekannet teha. «On selline kolmas teenusepakkuja, kes seda siis teeb,» ütles rahandusministeeriumi esindaja Kaarel Eller.

Kui klient soovib näiteks Saksamaalt midagi kaupmehe käest osta, aga tõenäoliselt puudub kaupmehel swedbanki pangalink, siis tuleb mängu kolmas teenusepakkuja, kes lihtsalt öeldes, vahendab raha kliendi panga ja kaupmehe panga vahel, selgitab Eller. Selle tulemusena, saab teenusepakkuja öelda kaupmehele, et makse algatati ja kaupmees saab näiteks paki kiiremini kliendile teele panna.

Süsteem näeks välja selline, et kui makseasutus, ehk kolmas osapool, soovib teenuse osutamiseks ligipääsu kliendi maksekontole, peab klient end asutuse kaudu autentima. Selleks kasutab ta samu turvaelemente, mis «tavalises» internetipangas. Teenusepakkuja on aga keelatud salvestada, mis tahes otstarbel, turvaelemente ja ta peab tagama, et ettevõtte töötajad ei saaks nendega tutvuda.

Ministeeriumi esindaja sõnas, et praegu võib raha kinnitamine toimuda paremal juhul alles järgmisel tööpäeval.

Teine teenus, mis maksemuudatusega tuleb on kontoteabe kuvamine. «See on lihtsustatult öeldes nagu äpp, mis annab ülevaate su finantsseisust,» sõnas Eller. Pank peab võimaldama kontoteabe teenuse pakkujal kuvada kliendile sama infot, mida viimane näeks ise vahetult internetipangas. Millisel kujul seda infot kliendile lõplikult kuvatakse, sõltub juba konkreetsest teenusepakkujast. «Teenusepakkuja võib nii kõikide kontode seisu kokku liita kui ka iga konto eraldi kuvada, lähtudes kliendi soovidest,» kinnitab rahandusministeeriumi esindaja.

Mõlema teenuse jaoks peavad pangad looma eraldi tarkvaraliidese, mille kaudu pääseb kolmas osapool kliendi pangakontode andmetele ligi või siis kohandama tavaklientidele mõeldud internetipanga liidest, et makseasutustel oleks võimalik seda kasutada kontoteabe ja maksealgatamise teenuse osutamiseks.

Muuhulgas muudetakse rangemaks elektrooniliste maksetega seotud turvanõuded. Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad tuvastama kliendi läbi «tugeva autentimise». Eestis on see võimalik näiteks ID-kaardi, erinevate rakenduste ja pangakalkulaatorite. Paroolikaardi kasutust aga piiratakse, kuna need ei ole võrreldes teiste võimalustega nii turvalised.

Paroolikaartidel võetakse väiksemaks maksesuurust ja sisse tuleb nüanss, kus mingi aja pärast peab tugevat autentimist kasutama (näiteks iga viie makse tagant, mis on väiksemad kui 30 eurot) ja on võimalus luua nimekiri, kus olevatele makse saajatele ei pea raha ülekandmiseks nii öelda «tugevat autentimist»kasutama.

Turvanõuded peaksid jõustma täies ulatuses 2019. aasta esimeses pooles.

Tagasi üles