Väikefirmadele avanesid uued võimalused raha saamiseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/10/6979627t1hb168.jpg)
Väikestel ja keskmistel ettevõtetel on nüüd lihtsam avalikkuselt raha kaasata, kirjutab Redgate Capitali väärtpaberite müügi ja kauplemise osakonna juht Kristjan Petjärv.
Juulikuu alguses tuli koos mõõdukalt soojade suveilmadega välja üks oluline kohalikke finantsturge puudutav uudis. Riigikogu võttis vastu seadusmuudatuse, millega tõsteti prospektivaba künnise piirmäär 100 000 euro pealt 2,5 miljoni euroni. Seni kehtinud seaduse alusel tulnuks kõigile väärtpaberiemissioonidele, mille maht ületas 100 000 eurot, vormistada väärtpaberite pakkumise prospekt ning registreerida see Finantsinspektsioonis.
Prospekti ettevalmistus kulukas
Uue seaduse alusel on ettevõtjal võimalik avalikkuselt kaasata rahalisi vahendeid aktsiate või võlakirjade vormis kuni 25 korda suuremas mahus, ilma prospektinõuet täitmata. See peaks avama kapitaliturgude ukse ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Senine praktika on näidanud, et väiksemaid emissioone avalike pakkumiste vormis ei tehta, sest prospekti ettevalmistus ja registreerimine on väiksematele ettevõtetele rahaliselt väga kulukas ja ajamahukas tegevus. Pealtnäha väike seadusemuudatus võib kujuneda üheks kõige olulisemaks teguriks, mis järgnevatel aastatel Eesti kapitaliturgude arengut suunab.
Eesti kohaliku finantsturu üheks peamiseks kitsaskohaks on kontsentreeritud pangandusturg, millele on viidanud ka EBRD esindaja oma hiljutises esinemises finantsturgude arengule suunatud FinanceEstonia konverentsil 2.juunil. Mida rohkem on kapitali kaasamise alternatiive väikeettevõtjatele, seda paremad on ettevõtjate arenguvõimalused. Seni on kapitali kaasamise võimaluste vähesus olnud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks finantsturgude üheks probleemikohaks.
Kuigi Eesti turg on väike, kehtivad siin väärtpaberite emiteerimisele üsna sarnased reeglid vana Euroopaga, kus investorbaas on laiem ning ettevõtted keskmiselt suuremad. Väärtpaberi emiteerimisega seotud kulud moodustavad väikese mahuga emissiooni puhul ebamõistlikult suure osa kaasatud kapitali mahust ning on sellest lähtuvalt tekitanud müüri Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja kapitaliturgude vahele. See on piiranud kasvu sektorites, mis ei ole pankade jaoks huvitavad ning ettevõtetes, kelle kasvutempo finantseerimiseks pangatoodetest ei piisa. Viimased peaksid aga olema just need majandusosalised, kes kohaliku majanduse kasvutemposse enim panustavad.
Investorite huvi on olemas
Seoses madalate hoiuseintresside ja üldise elatustaseme tõusuga on aga Eesti ja ka Läti, Leedu turule tekkinud aktiivne eraisikutest ja erinevatest investeerimisfondidest koosnev investorbaas, kes otsib aktiivselt võimalusi ka väiksematesse ja kõrgema tulususega projektidesse investeerimiseks.
Kasvanud huvile on edukalt reageerinud ühisrahastusplatvormid, kes leidsid võimaluse avalikkuselt kapitali kaasada ilma, et peaksid väärtpaberite emiteerimisele seatud reegleid järgima. Kuigi selline tegevus parandab majanduse vereringet, kaasnevad läbi kolmandate osapoolte tehtud otseinvesteeringutega riskid, mida saaks maandada kaasates kapitali läbi väärtpaberiemissiooni. Valdav osa sellistest ühisrahastusprojektidest jäävad mahult vahemikku, mida reguleerib eelmise kuu alguses jõustunud seadusemuudatus.
Alates selle aasta algusest on ühisrahastusplatvormidel selles mahus käibekapitali kaasanud vähemalt viis ettevõtet, rahastatud kinnisvaraprojektide arv on kordades suurem. Sellel aastal väärtpaberite keskregistris registreeritud emissioonide maht, mis jääb seadusemuudatusega reguleeritud vahemikku, on ligi 25 miljonit. Teoreetiliselt võiks seadusemuudatuse abil investoriteni jõuda vahemikus 50-100 miljoni väärtuses uusi väärtpabereid, mis seni on leidnud tee rahastuse läbi mitteavalike pakkumiste ja ühisrahastusplatvormide. Seadusemuudatuse tegelikku mõju väärtpaberite avalikule pakkumisele on täna veel raske hinnata ning see sõltub suuresti ettevõtete aktiivsusest kapitaliturgudel.
Kahtlemata tuleb seadusandliku piirangu kadumine ettevõtetele ja investoritele positiivse uudisena. Tuleb tunnustada Rahandusministeeriumi ja FinanceEstonia pingutusi, et pikalt kapitaliturgude arengut takistanud seadust muudeti ning turg ka väiksematele turuosalistele avati. Lähiaastad näitavad, kas investorid ja ettevõtted liiguvad reguleeritud kapitaliturgude suunas või väiksemate ettevõtete finantseerimine jääb vaid kitsa investorkonna privileegiks.