Valitsus kiitis tänasel istungil heaks esitatud eelnõu, millega lisatakse makseteenuste hulka makse algatamise ja kontoteabe teenused. Lisaks rakendatakse internetimaksetele ajakohaseid turvanõudeid, mistõttu väheneb paroolikaartide kasutamisala. Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla uue EL-i makseteenuste direktiiviga.
Uus makse algatamise teenus võimaldab näiteks netipoes tasuda ka siis, kui puudub krediitkaardiga maksmise või pangaligi kasutamise võimalus. Makse algatamise teenuse võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest, teatab rahandusministeerium.
Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Klientide huvide kaitsmiseks võivad uusi teenuseid osutada üksnes ettevõtjad, kellel on selleks Finantsinspektsiooni tegevusluba.
Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad rakendama kliendi tuvastamisel niinimetatud tugeva autentimise nõudeid. Eestis võimaldavad seda näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Maksetega seotud turvariskide maandamiseks piiratakse seniste paroolikaartide kasutust, sest need on hõlpsasti kopeeritavad. Piirangud laienevad ka nendele internetimaksetele, mille puhul ainsa turvaelemendina kasutatakse pangakaardile trükitud numbrikombinatsiooni.
Kõnealused turvanõuded jõustuvad täies ulatuses orienteeruvalt 2019. aasta esimese poolel. Täpne kuupäev sõltub sellest, millal EL Komisjon võtab vastu asjakohase rakendusmääruse.
Lisaks muudab eelnõu kliendi omavastutuse piirmäära pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral ning see langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada - näiteks automaattanklas kütuse ostmisel. Sellisel juhul tuleb kliendilt küsida nõusolek kindla rahasumma blokeerimiseks maksekontol ning blokeering tuleb lõpetada niipea, kui laekuvad andmed täpse maksesumma kohta.
Seadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 13. jaanuaril.