Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ettevõtjad selgitavad oma rahulolematust: valitus rapsib umbropsu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Haapsalu Uksetehas | FOTO: Liis Treimann

Tööandjate hinnang valitsuse otsustele on nigel sest bürokraatiat on juurde tulnud ning otsustel ei paista selget sihti.

Tööandjate keskliidu teatel hindas 66 protsenti ettevõtjatest valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks. Kolm kuud tagasi oli negatiivsete hinnangute osakaal 50, aasta tagasi aga vaid 35 protsenti. Valitsuse tööga rahulolematuse põhjuseid on ettevõtjatel mitu, teatas tööandjate keskliit. II kvartalis jõustus maksupakett, mille seadustamine kasvatab lisaks maksukoormusele ka ettevõtete halduskoormust.

Ettevõtjad kommenteerisid oma rahulolematust Tööandjate keskliidu kodulehel.

Ettevõtjate kommentaarid

Mis olid Teie hinnangul möödunud kvartali 3 kõige positiivsemat valitsuse otsust, mis olid 3 kõige negatiivsemat otsust?

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase juhataja:

Valitsuse varasemaid otsuste puhul pole ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide survet ja kriitikat arvesse võetud. See on põhjustanud negatiivse hoiaku ettevõtjate seas ning ükski valitsuse positiivne otsus pole suutnud seda muuta.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu juhataja:

Positiivne:

II kvartali lõpuks tegi valitsus ettevõtjaid kuulda võttes mõned positiivsed maksupoliitilised otsused. Esialgsel kujul kavandatud panditulumaks ja pakendiaktsiis läksid üle vaatamisele ning neid ei lastud Riigikogust toorel kujul enne jaanipäeva läbi. Samuti on hetkel ootel suhkrumaksu- ja alkoholiseaduse eelnõud, milles mõned punktid on läbi mõtlemata ja turu praktikat eiravad. Tahaks loota, et III kvartal möödub konstruktiivses ja otsuste mõjusid läbi analüüsivas vaimus.

Negatiivne:

Kevadel oli ettevõtjate, sealhulgas kaubandussektori rahulolu valitsuse tegevusega ajaloolises madalseisus. Muret ja tuska valmistas see, et maksuraha kiire kättesaamise nimel ei olnud avalikul sektoril valmidust arvestada maksukoormuse tõusu kõrval ettevõtetele lisanduvat halduskoormust, bürokraatiat ning otsustega kaasnevaid mõjusid. Põhiline etteheide kaubanduse poolelt on püsivalt see, et olulisematele otsustele ei eelne korralikke mõjuanalüüse ega otsita probleemidele kõige optimaalsemaid ja vähem koormavaid lahendusi. Lõpuks on ebaefektiivsed lahendused kogu ühiskonna jaoks kõige kulukamad ja väikeriik peaks alati otsima kõige tõhusamaid ja mõjusamaid lahendusi, et meie vähest ressurssi optimaalselt kasutada.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja:

Ettevõtjad on sügavas mures, et valitsusel puudub selge visioon, kuidas majandust elavdada. Tehakse hulk otsuseid, mis ei moodusta edasiviivat tervikut ning mis on kantud pigem riigieelarve kulude tasakaalustamise vajadusest, mitte aga ettevõtluskeskkonna elavdamisest.

Positiivne:

– Loobuti täiendavast pakendiaktsiisi kehtestamisest, mis oleks karistanud ausaid ettevõtjaid ning tõstnud praktiliselt kõikide lõpptoodete hindu inimestele.

Negatiivne:

– Magustatud jookidele maksu kehtestamine, mida president küll esialgu heaks ei kiitnud, kuid mille osas on öeldud, et see kehtestatakse hoolimata kõikidest vastuargumentidest nii tootjate kui arstide poolt. Tegemist on puhtalt fiskaalpoliitilise meetmega, millel pole tervisega midagi pistmist.

– Alkoholiaktsiisi kiirem tõus, mis suurendab piirikaubandust veelgi ja viib maksutulu Lätti.

Andre Lilleleht, Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht:

Midagi head turvaettevõtete tegevuskeskkonnale pole valitsuse poolt sellel perioodil tulnud.

Negatiivse poole pealt toovad ETELi liikmed välja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mis kaotas võimaluse pidada töösõidukite puhul sõidupäevikut.

Lisaks võeti vastu kontsernisiseste laenude piiramise seadus, mille sõnastusest ei ole aga selge, et mida pidada jätkuvalt lubatuks likviidsuse juhtimisel ja mida mitte. Seda just eelkõige kontserni kuuluvate Eestis asutavate äriühingute puhul, kus kasutatakse kontsernikontot.

Maksukoormus kasvab lühikese etteteatamisega, aga näiteks riigihangete käigus sõlmitud pikaajalistes lepingutes pole reeglina sellist punkti sees, et maksukoormust lisades riik ka lepinguid korrigeeriks.

Turvaettevõtjad ootavad stabiilset majanduskeskkonda ja kaua lubatud Turvaseaduse uuendamist.

Tagasi üles