Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ettevõtjate rahulolu valitsusega langes ajaloolisse madalseisu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uued maksumuudatused on ettevõttete kinnitusel ebamõistlikud. | FOTO: Scanpix

Tööandjate keskliidu teatel hindas 66 protsenti ettevõtjatest hindab valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks. Kolm kuud tagasi oli negatiivsete hinnangute osakaal 50, aasta tagasi aga vaid 35 protsenti.

Valitsuse tööga rahulolematuse põhjuseid on ettevõtjatel mitu, teatas tööandjate keskliit. II kvartalis jõustus maksupakett, mille seadustamine kasvatab lisaks maksukoormusele ka ettevõtete halduskoormust.

Riigikogu viimasel istungil enne suvepuhkust kinnitatud maksupoliitikat peavad ettevõtjad kiirustavaks riigieelarve kulude katmise vahendiks. Ettevõtjad oleksid tahtnud näha, et enne maksupaketi lõplikku vastuvõtmist analüüsib valitsus selle mõju ettevõtluskeskkonnale ja kaalub ettevõtja jaoks nähtavalt selle alternatiive.

Ettevõtjate arvates puudub valitsusel arusaam, kuidas Eesti majandust elavdada. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtjate ebakindlust.

Liiga väike sisseränne

Teiseks nähtavaks ettevõtjate rahulolematuse põhjuseks on II kvartalis täis saanud sisserändekvoot. Kvoodi täitumine poole aasta pealt oli prognoositav, samas lükkas valitsus probleemi lahendamist edasi, mistõttu on ettevõtjate rahulolematus valitsuse senise tegevusega töökäte puuduse probleemi lahendamisel õigustatud.

Tööealiste arv Eestis väheneb igal aastal umbes 6000 inimese võrra. Vabade ametikohtade arv Eestis on viimase seitsme aasta suurim. Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenenud Eesti rahvaarv, mistõttu on iga viies tööstusettevõte valmis kasutama tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. 1317 sisse rännata lubatud töötajat sellel aastal ei kata ettevõtjate tegelikke vajadusi. Majandusspidomeetri küsitlustulemused näitavad, et töötajate juurdevärbamise soov on kõigis ettevõtlussektorites suur.

II kvartali tööandjate majandusspidomeetri kõige positiivsemad tulemused puudutavad ehitus- ja jaekaubandussektorit. Nendes sektorites prognoosivad ettevõtjad hinnatõusu, samuti hindavad nad positiivseks möödunud kvartali müügimahu ning prognoositava müügimahu järgmistes kvartalites. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasvanud ettevõtjate hinnang tellimuste mahule ehitussektoris, positiivsemaks on muutunud hinnang oodatud hinnatõusule järgmiseks kolmeks kuuks ehitus- ja jaekaubandussektoris.

Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjuktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tagasi üles