Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Bitcoin – 21. sajandi kuld või ponzi skeem?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Bitcoinidega maksmine. | FOTO: SANDER ILVEST/

Aastaid tagasi kirjutati krüptovaluutast kui kahtlasest investeerimisskeemist või lihtsalt eksperimendist. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam paistab, et krüptovaluutadest võib saada reaalne alternatiivne maksevahend või investeerimisfond. Millega on siis tegu – kavala Ponzi skeemi või 21. sajandi kullaga?

Tasa ja targu on asunud riigid bitcoin’i tunnustama kui reaalset raha. Esmalt Jaapan ja kohe varsti legaliseeritakse kübervaluuta ka Lõuna-Koreas. Eestis on käputäis ettevõtteid, kes aktsepteerivad bitcoin’i kui maksevahendit, kuid siiani pole see raha suurt kasutust leidnud.

Kas aga peaks Eesti, kes tahab olla jagamismajanduse toetaja ja innovaatiline e-riik, võtma eeskuju Jaapanist ja asuma tulevikku silmas pidades reguleerima krüptovaluutasid?

-Pikaajaline investeering

«Ma olen 110 protsenti kindel, et üsna varsti me peame sellega niikuinii tegelema, sest euro ja dollar pole jätkusuutlikud ja lagunevad. Krüptoraha on selge alternatiiv,» sõnas Asse Sauga, krüptoraha ekspert ja Eesti Krüptorahaliidu juhatuse liige, kes varem töötas LHV pangas plokiahela projektijuhi ametikohal.

Tuleviku kohta arvas Sauga, et bitcoin ei jää kauaks turgu valitsema. «Ta on praegu domineeriv, aga kindlasti kümne aasta perspektiivis ta selleks ei jää.»

Sauga sõnul on bitcoin pikaajalise investeeringuna kui kullaauk. Kui keegi soovib investeerida, siis soovitas Sauga mitte panna kõike raha ühe krüptovaluuta alla, vaid «jaotada munad erinevatesse korvidesse.»

Küsimusele, kas kogu see fenomen võib olla mull, nagu näiteks tulpidega kauplemine 17. sajandil, arvas krüptoasjatundja, et päris pauguga see asi ei lõppe, aga langusi võib ikka ette tulla.

Sauga märkis, et krüptorahandus on puhtalt jagamismajandus ja seda võiks kindlasti rohkem toetada, ning lisas, et kuritegevus ja rahapesu on peamine põhjus, miks bitcoin tabuteema on. «See on minu meelest ülereageeritud, aga seadusandjad arvavad teistmoodi.»

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ütles, et bitcoin’i laiema integratsiooni puhul tuleks enne vaadata, mis on selle raha eelis euro kõrval. Nõmmela sõnul pole kolme aastaga mingit uut tehnilist arengut toimunud ja praegu ei oleks võimalik seda laiemalt kasutada tulenevalt piirangutest nagu väike tehingute arv ja pikk kinnitusaeg.

Laiema kasutuse teeb raskemaks ka valuutakursi pidev kõikumine ja keerukus raha turvalises paigutamises. Positiivse poolena tõi Nõmmela välja krüptorahade võimekust globaalse makselahendusena.

Eesti Pank on seisukohal, et krüptorahad on veel parajasti eksperimendi faasis, nagu nad olid kolm aastat tagasi. Nõmmela tõi välja, et Eesti seadusandluses pole krüptorahad keelatud, ja kui kohelda neid kui muid väärtusi oma kauplemisportfellis, siis ei nähta praegu vajadust seda eraldi seadusandluses rõhutada.

«Tehke ja toimetage ning igaüks, kes on nõus oma raha sinna panema, pange. Selge on ka see, et suures plaanis muutub see turg populaarsemaks ja seetõttu ma ei imesta, et erinevaid virtuaalrahaskeeme tekib juurde, sest lootus, et sinu mingisugune lahendus on populaarne, säilib ju alati.»

Eesti Pank on seisukohal, et praegu pole tarbija ja ettevõte krüptovaluutaturul nii kaitstud kui näiteks panganduses toimivate maksevahenditega.

Küsimusele, kas bitcoin võib olla tulevikus konkurent eurole, arvas Nõmmela, et kindlasti võib, kui suudetakse tehnilised puudused kõrvaldada. «Kui küsida, kas meie keskpangana näeme ohtu tavalisele valuutale, siis praegu on tegu väga väikeste katsetustega, nii et nad ei ole ei oht ega konkurent tavavaluutadele,» ütles Nõmmela.

Krüptovaluuta looja Satoshi Nakamoto kirjeldas bitcoin’i kui arvutitevahelist elektroonilise raha süsteemi, kus puudub keskne valitseja või vahemees. «Lihtsalt öeldes on krüptoraha valuuta, mis toimib ilma vahendajate ehk ilma kolmanda pooleta,» sõnas Asse Sauga.

Krüptoraha puhul puudub organisatsioon, kellel on raha üle kontroll. Kui tavaliselt on meil pangad ja krediitkaardipakkujad, kes haldavad neid ülekandeid, siis krüptoraha toimib täiesti ilma pankadeta.

-Usalduse alus – matemaatika

Sauga ütles, et pankade roll on suuresti usaldusteenus. «Kui ma teen kuskil euroülekande, siis mul on usaldus euro vastu ja usalduse garanteerib mulle pangandussüsteem.»

Krüptorahade puhul on usaldus lahendatud krüptograafia ehk matemaatika kaudu. Kui teha näiteks bitcoin’i ülekanne, siis kõik võrgus olevad kaevandajad tegelevad selle kinnitamisega, vastavalt krüptograafiliselt kaitstud reeglistikule, kus valesti käituda ei saa, ja kaevandajad on need, kes tunnistavad õigeks ja edastavad ülekande. Kogu see protsess on võrgus avalik ja nähtav, kuid piiratud anonüümsusega.

«Plokiahel on nagu raamat, plokid on nagu lehed raamatus ja ülekanded on nagu sõnad lehel. Selleks, et iga uus leht raamatusse panna, on vaja kõvasti kaevandada!» Plokiahelaks nimetatakse lahendust, millesse krüptograafiliselt lisatakse järjest uusi andmeid ehk tehinguid.

Krüptoraha «kaevandamine», millest räägitakse ja mida Eestiski harrastatakse, ei ole midagi muud kui töö kinnitus.

«See on protsess, millega tagada usaldusväärsus kahe poole vahel,» ütles krüptorahaasjatundja. Sauga kirjeldas seda kui tegevust, mis võimaldab krüptorahal toimida. Selleks, et inimeste tehingud läbi läheks, on konkreetse tehinguga seotud mingi kogus tööd ja tööks on matemaatiliste ülesannete lahendamine, nii et ta vastaks etteantud mustrile.

Lahendamine vajab palju ressurssi, nagu võimekas arvuti ja elektrienergia, ja autasuks ühe ploki kinnitamise eest jagatakse kaevandajatele 12,5 bitcoin’i ehk umbes 35 000 eurot. Üksi kaevandada pole aga efektiivne, mispärast on kaevurid ühinenud, et töö oleks kergem.

Bitcoin’i ei saa aga lõputult «kaevandada». Krüptorahal on ülempiir ja see on 21 miljonit bitcoin’i, millest on käibel praegu kolmveerand. Uued bitcoin’id tulevad turule ainult kaevandamise teel.

Kuid see, et bitcoin’e arvuliselt üsna vähe on, ei tähenda, et inimesed sellega laialdaselt kaubelda ei saa. Bitcoin’i on võimalik jaotada osadeks, millest väikseim on 1 Satoshi, mis on oma nime saanud saladusliku bitcoin’i asutaja järgi. 1 Satoshi on 0,00000001 bitcoin’i. Selline jaotumine võimaldab raha kasutada ka siis kui tema väärtus tõuseb palju.

Suur probleem kasutatavusel on bitcoin’i väike tehingute arv. Kui näiteks Visa võimaldab kaardimaksesüsteemil teha umbes 2000 tehingut sekundis, siis bitcoin’i süsteem võimaldab teha kõigest seitse. Probleemi lahendamiseks on tehtud aastaid töid ja õige pea rakendatakse bitcoin’i tarkvaras uut lahendust nimega SegWit2x, mis tõstab tehingute arvu ja optimeerib andmete salvestamist võrgus. Selle tõttu toimus äsja ka kommuunis eraldumine, millest sündis bitcoin cash.

LISALUGU1

Kuidas bitcoin alguse sai?

Väidetavalt otsustas keegi Satoshi Nakamoto 2008. aasta majanduskriisi ajel luua uue raha, mis ei vaja pankasid ja mille ainuke eeldus on internet ja elekter. Üritusi teha uut raha oli varem olnud mitu, lihtsalt ajastus ja tehnika valik oli õige. 2008. aastal avaldas Satoshi Nakamoto seitsmeleheküljelise dokumendi, kus on tehniliselt ära kirjeldatud, miks võiks krüptoraha toimida ilma panganduseta.

Alguses ringles see foorumites, kuid keegi ei uskunud väga, et see tööle hakkab. Nakamoto kirjutas aga koodi ja pani süsteemi tööle. Pool aastat hiljem tegi ta esimese ülekande ja avaldas koodi. Arendajad katsetasid ja märkasid, et asi toimib.

Sellest hetkest polnud kellegi süsteemi üle enam kontrolli. Tekkis ka nõudlus bitcoin’ile ja valuuta läks esimestele turgudele, kus ta sai avalikult kaubeldavaks. Üks esimesi fikseeritud kursse bitcoin’ile oli 0,003 dollarit.

Palju on spekuleeritud Satoshi Nakamoto identiteedi üle. Tänase päevani pole teada, kes see mees on, ja arvatakse, et tegu võis olla hoopis mitme inimesega.

LISALUGU2

Eestis vähe kasutatav

Aastaid tagasi asus üsna mitu ettevõtet bitcoin’e Eestis vastu võtma. Nende seas oli Sakala hambaravi. Praegu nad enam bitcoin’e vastu ei võta ja põhjuseks toodi välja, et see ei loonud otseselt lisaväärtust ning väga vähesed kliendid kasutasid seda.

Raviasutuse tegevjuht Hendrik Kiige aga ei välista tulevikus otsuse ümber kaalumist, kui krüptoraha peaks Eesti levima.

Apple’i toodete edasimüüja Valge Klaar on ka üks asutus, kus saab bitcoin’ides tasuda. Ettevõtte juht Marko Kärner ütles, et reaalseid makseid neil bitcoin’is peaaegu pole. Sellegipoolest on neil võimalus olemas, kuid juht nendib, et teenus kui selline pole veel lendu läinud ja teenusepakkuja võtab bitcoin’iga maksmise eest kopsaka vahetasu.

Restoran Sushi Cat, mis oli Eestis üks esimesi bitcoin’e vastu võttev ettevõte, on ka praeguseks lõpetanud bitcoin’ide vastuvõtmise.

Tagasi üles