Kõrgkooli juhi sõnul võib just see tänane amet tulevikus alles jääda, kuid muutuda lihttööks (8)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö leidmine võib tulevikus üsna väljakutsete rohkeks kujuneda.
Töö leidmine võib tulevikus üsna väljakutsete rohkeks kujuneda. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuigi viimasel ajal on palju räägitud sellest, et tulevikus võtavad robotid inimestelt töö ära, siis ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on see kartus viimase kahesaja aasta trende vaadates asjatu. Küll aga tuleb valmis olla selleks, et mõne ameti järele vajadus väheneb, mõni aga jääb alles veel pikaks ajaks.

«Kindlasti hakkavad masinad tegema igasugust tööd, mis on rutiinne. Ära kaovad ametid nagu autojuht, müüja või ehitaja,» kirjeldas Oad. Küll aga toonitas ta, et see aga ei tähenda, et inimesed tööta jäävad.

«19. sajandi alguses poleks keegi arvanud, et kahesaja aasta pärast on olemas ametid nagu nõustaja, spordimassöör või joogatreener. Või et nii paljud teenivad elatist meelelahutusvaldkonnas,» märkis Oad.

Ehk ei tulegi siis üllatusena, et amet, mille pidajate hulk Mainori tegevjuhi hinnangul võib tulevikus mitu korda kasvada, on teatrinäitleja. «Kiiresti vaheldumisi erinevaid rolle kehastav näitleja võib olla tuleviku lihttöö – miski, mida saab teha ainult inimene ja mis samas on jõukohane paljudele.»

Oad põhjendab, et üleminek agraarühiskonnast tööstus- ja digiühiskonda on näidanud, et inimestel pole kunagi küllalt heast meelelahutusest ja võimsatest elamustest. «Täna saab käia escape room'i tüüpi seiklustubades, kus on võimalik kujutada end kahjutuks tegemas tuumapommi või põgenemas kosmoselaevast,» kirjeldas ta. 

Aina populaarsem on ka elamusturism, kus saab süüa, magada ja matkata nagu eksootilise maa põliselanikud. «Kui see oleks võimalik, kas paljud meist ei tahaks omal nahal tunda, kuidas on elada paar päeva USA presidendina, Briti kuningannana, Elon Muskina või Justin Bieberi tasemel superstaarina?» arutles Oad.

Sellised rollimängulised päriselu-massinäidendid pakuksid taustanäitlejana huvitavat ja ainult inimesele sobivat tööd sisuliselt kõigile soovijatele. «Viimase paarisaja aasta arengusuundi vaadates on meelelahutuses hõivatute osakaal aina kasvanud. Võib arvata, et see trend jätkub,» hindas Oad.

Oadi sõnul on virtuaalreaalsus paljulubav, aga reaalset elamust see täielikult kopeerida ei suuda. «Et inimene ei teeks enam vahet, on ta füüsilises või virtuaalreaalsuses, tuleks aju keha küljest sõna otseses mõttes lahti ühendada. Praegune tehnoloogia pole sinnapoole teelgi ja igal juhul oleks see eetiliselt enam kui küsitav.»

Ettevõtluskõrgkooli juhi sõnul muutub igasugune loovtöö tulevikus järjest tähtsamaks. «Ärimudeleid arendama või üle kultuuripiiride turundust korraldama robotid ei hakka. Neid oskusi peavad endas ikka arendama inimesed,» ütles Oad.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles