Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EAS annab pea pool miljonit salapiirituse muuseumi püstitamiseks Ida-Virumaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Taasiseseisvumisaja politsereididel konfiskeeritud salapiiritus | FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Ida-Virumaale Liimala külla rajatakse rajatakse 580 000 eurot maksev muuseum koos mereteemalise raamatukoguga, mis käsitleb 1920-40 toimunud ulatuslikku salapiiritusevedu Eesti ja Soome vahel. Seejuures 466 000 eurot tuleb muuseumi rajamiseks EASilt.

«Loodav muuseum räägib salapiirituse vedamise lugu just rannarahva perspektiivist, kuna seda saab käsitleda kahtepidi. Näiteks professor Raimo Pullat oma raamatus «Viinameri» jutustas seda riigi ja võimuesindajate perspektiivist,» ütles muuseumit haldava ettevõtte Trogar OÜ juhatuse liige Hannes Prits BNS-ile.

Ulatuslikku salapiiritusevedu käsitleva muuseumi projekti kogumaksumus on 582 000 eurot, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetus moodustab 466 000 eurot. Lisaks on Trogar OÜ-l plaanis muuseumi juurde rajada omavahenditest üheksa numbritoaga hotell kuni 35 külastajale.

Salakaupa on alati veetud

«Iidse rannaõiguse kohaselt on salapiirituse vedamisel väga lihtne loogika – kõik mis meri annab, on legaalne sissetulek. On see siis kala, haakrik ehk laevahuku riismed või salapiiritus või mõni muu salakaup, kuna salakaupa on rannas alati veetud. Lihtsalt teatud perioodidel rohkem ja teatud perioodidel vähem ja enamasti on see seotud riigipoolsete mitte just kõige arukamate otsustega,» sõnas Prits.

Ta rääkis, et salapiiritus oli viimane salakaup, mida meritsi suurtemates kogustes veeti ja see on väga laialdaselt mõju avaldanud Eesti randlusele, arvestades seda, et rannakülad olid vaesed ja maad oli vähe.

«Meil endalgi oli kaheksahektariline talu, samas kui Lõuna-Eestis olid talud 40-50-hektarilised. Elatuti peamisel kalapüügist ja salapiirituse eest teenitud raha muutis oluliselt rannakülade olustikku, mille parimaks näiteks on Viinistu, kus näeme mansardkorrustega ja plekk-katustega hooneid,» kirjeldas Prits.

Tema sõnul oli tollal ka selline nali, et kui rannakülas oleval hoonel oli plekk-katus, siis veeti salapiiritust, sest ühtestki legaalsest sissetulekust ei olnud seda võimalik saada. Seda lugu üritatakse siis Ida-Virumaale rajatava muuseumiga jagada.

Saab ka oma kontserdilava ja vaatlustorni

Muuhulgas rajatakse muuseumi projekti raames lava kontsertite ja etenduste jaoks ning 15 meetri kõrgune vaatlustorn. «Meie soov ongi rajada mere äärde 150-ruutmeetrine lava kontsertite ja etenduste korraldamiseks, mis oleks ühest küljest täiesti avatud ja teisest küljest klaasseinaga, et külalised saaks meretunnetuse kätte, aga samas ei peaks paduvihmas kunsti ja kultuuri nautima,» kirjeldas Prits.

Valmis peab projekt olema 2019. aasta sügiseks, aga põhihooaeg algab muuseumil alles mais. «Nii et mõistlik oleks ta selleks ajaks valmis saada. Kogu bürokraatia pool on tehtud ja oleme alustanud ehitushangete ettevalmistusega. Nii pea kui võimalik üritame kopa maasse lüüa,» rääkis Prits.

Tagasi üles