Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa Keskpank ülistab kolme Balti riigi oskust oma majandusi hästi tüürida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Balti riikide, iseäranis Eesti fännidel on põhjust rõõmustamiseks. | FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Värskeim Euroopa Keskpanga majandusülevaade võtab muuhulgas fookusesse kolme Balti riigi oskuse viimase 20 aastaga ELi keskmisele elatustasemele võrdlemisi lähedale jõuda.

«Balti riigid on suutnud viimase 20 aasta jooksul muljetavaldava kiirusega läheneda ELi keskmisele sissetulekule inimese kohta,» märgivad Euroopa Keskpanga analüütikud täna avaldatud majandusülevaates, mis sisaldab muuhulgas eraldi artiklit Baltimaadest kui ELi liikmesriikide elatustasemete ühtlustamise edunäitest.

Iseäranis rõhutatakse Balti riikide oskust kiiresti toibuda 2008-2009. aasta majanduskriisist ja jätkata poliitikatega, mis on aidanud kolmel riigil tõsta oma elanike elatustaset märksa lähemale ELi keskmisele, kui see oli 1990. aastate keskel ja ka hetkel, millal riigid liitusid ELiga 2004. aastal. Tolleks hetkeks moodustas kolme Balti riigi keskmine sissetulek inimese kohta 44 protsenti ELi keskmisest.

Balti riigid koos Slovakkiaga heas kirjas

Kuigi artikli autorid tunnistavad, et kolme riigi vahel on terve rida erinevusi, saab Eesti, Läti ja Leedu majanduskeskkondi iseloomustada ka terve rea sarnaste omadustega.

Nendeks on: väga kõrge avatus kaubavahetuses ja finantssektoris, kõrge tööjõu mobiilsuse tase, kõrge paindlikkuse tase ettevõtetes palgaläbirääkimiste osas, võrdlemisi hea institutsionaalne raamistik ja madal avaliku sektori võlatase.

Keskpanga analüütikute sõnul on Balti riigid koos Slovakkiaga olnud ühed neist vähestest euroala riikidest, kes on nii märkimisväärselt suutnud viia oma elanike ostuvõime ELi keskmisele viimase 20 aasta jooksul nii lähedale.

Kui 1995. aastal moodustas kolme Balti riigi elanike keskmine ostuvõime 28 protsenti toonase ELi keskmisest, siis 2015. aastaks oli see jõudnud 66,5 protsendini. Ja seda hoolimata tugevast tagasilöögist SKP-le 2008. ja 2009. aasta majanduskriisis.

Analüütikute sõnul on Balti riigid koos Slovakkiaga olnud ELi ühtlustamispoliitika edunäiteks, kuna on suutnud oma elanike sissetulekute taset kiiremini tõsta, kui neilt eeldati, võttes arvesse nende algseid sissetulekutasemeid.

Ühe võimaliku põhjusena, miks Balti riigid on saanud ELi poliitikate musternäiteks, toovad keskpanga analüütikud välja riikide institutsionaalse raamistiku paranemise. Viidates Maailmapanga üleilmsele valitsemise indeksile, tuuakse eraldi välja Eesti, kes on selles osas kõige suurema sammu astunud.

Samas tõdevad artikli autorid, et kõige kiirem areng haldussuutlikkuse parandamisel toimus Balti riikides siiski nende protsesside raames, mis eelnesid ELiga liitumisele ja olid ka selle eeltingimuseks.

Kiire taastumine kriisist

Eraldi rõhutavad keskpanga analüütikud Balti riikide oskust 2008-2009. aasta majanduskriisist kiiresti toibuda. «Kuigi kriis andis Baltimaadele tõsise löögi, suudeti kiiresti eelarvedefitsiidist välja tulla,» märgivad nad oma artiklis. See aitas ära hoida võlakoormuse kuhjumise.

Seejuures tuuakse välja Eesti, Läti ja Leedu oskus 2010. aastaks ootamatult kõrgeks kasvanud töötuse kiiresti tagasi alla tuua. «See aitas vähendada hüsteeriaohtu, mis oleks võinud pikema aja peale hakata ohustama ka riikide kasvupotentsiaali,» sõnavad keskpanga analüütikud oma artiklis.

Kui tipphetkel ehk 2010. aastal küündis Eestis töötus 16,7 protsendini, Lätis 19,5 protsendini ja Leedus 17,8 protsendini, siis 2015. aastaks olid kõik riigid vähemalt kaks korda seda vähendada, kui Eesti töötuse määr oli langenud 6,2 protsendile, Lätis 9,9 protsendile ja Leedus 9,1 protsendile.

Lisaks töötuse alandamisele aitas keskpanga analüütikute hinnangul Balti riikidel kriisist kiiresti taastuda ka korrektuurid tööjõukuludes. Küll aga tõdetakse artiklis, et oma osa mängis kõigi kolme riigi puhul kriisijärgsel ajal ka elanike väljaränne Skandinaavia riikidesse ja Lääne-Euroopasse.

«Kuigi väljaränne aitas vähendada survet tööturule ja aitas parandada ettevõtete maksebilanssi, vähenes selle arvelt oluliselt ka oskustööjõu osakaal ja see avaldas ka kahjulikku demograafilist mõju,» sõnavad analüütikud.

Nende andmetel on alates 2004. aastast nooremaealiste töötavate inimeste osakaal väljarände arvelt Eestis vähenenud kolme protsendi, Lätist aga 12 protsendi ning Leedus 14 protsendi võrra.

Mõned väljakutsed siiski jäävad

Kuigi artikli üldtoon on Baltimaid kiitev, on selle lõpuossa põimitud ka mõningaid hoiatavaid noote. Kuigi seni on Eesti, Läti ja Leedu olnud ELi liikmesriikide elatustasemete ühtlustamisel esirinnas, siis võivad mitmed tegurid lähiajal senisele arengule korralikult pidurit tõmmata.

Väljakutsetena, mis Balti riikidel lähiaastail majanduse tüürimisel ees seisavad, toovad keskpanga analüütikud välja viimasel kolmel aastal kasvanud tööjõukulud, mis võivad ohustada Eesti, Läti ja Leedu konkurentsivõimet pikemas perspektiivis.

Ka tuleks vältida nö keskmise palga lõksu. Siinjuures viitavad artikli autorid Maailmapanga uuringutele, mille kohaselt on pärast teatud elatustaseme saavutamist raske sissetulekuid oluliselt tõsta.

Viimase väljakutsena juhivad analüütikud tähelepanu Baltimaade võimele hakkama saada muutlikes majandusoludes. Peamise lahendusena näevad nad siin aga piisavate reservide olemasolu.

Euroopa Keskpank annab regulaarselt välja majandusülevaadet, mis asendas 2015. aastal senise kuubulletääni. Majandusülevaadet antakse välja kaheksa korda aastas ja see avaldatakse kaks nädalat pärast EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlevat istungit.

Sel aastal on juba avaldatud neli majandusülevaadet: 2. veebruaril, 23. märtsil, 11. mail ja 22. juunil. Täna avaldatu näol on tegemist viienda selleaastase ülevaatega.

Tagasi üles