Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Indrek Kasela: eestlased on ikka veel Leedu kalapulga rahvas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Indrek Kasela ütles, et kogu toiduainetetööstuse seisukohast on kalandusvaldkond palju jätkusuutlikum, puhtam ning loodust säästvam kui lihakasvatus. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Jõuliselt laieneva kalatöötleja PRFoodsi juhatuse liige Indrek Kasela ütles, et nende tegevusvaldkond on väga perspektiivikas ning ka Eesti poodides võiks kalaletid pikemad olla.

Juulis omandas PRFoods 15,4 miljoni euro eest Šoti kalatööstuse ning täna teatas, et on sõlminud lepingu ostmaks 3 miljoni euro eest Soomes kala impordi ja müügiga tegeleva Oy Trio Trading Ab. Trio käive oli mullu veidi suurem kui PRFoodsil endal, ulatudes 51,4 miljoni euroni.

Indrek Kasela ütles Postimehele, et Trio on Soome suurimaid lõhetöötlejaid, kelle on mitmeid kliente, keda PRFoodsil täna sellises mahus pole, näiteks Stockmann. «Samuti on nad väga tugevad just värske kala turul ning töötlevad krevette, mis siiani täiesti puudus meie portfellist,» märkis Kasela.

Olete järjest ostnud mitu ettevõtet. Kust see võimekus tuleb? Miks just nüüd?

Peale nö. vana Premia müüki kontsentreerusime kalatöötlemisele ja selle rahvusvahelisemaks muutmisele. Suurema osa jäätise ja külmutatud toiduainete müügist saadud rahast maksime PRFoodsi aktsionäridele, kuid jätsime kalatööstuse arendamiseks endale ka piisavalt omavahendeid. PRFoodsi juured on tegelikult kalas, aga proovime sama teha, aga veel suuremalt mida tegime jäätisega - teha keskmise suurusega ettevõttest oma regioonis suurim ja kasumlikum. Premia on siiani kasumlikum jäätisefirma Baltikumis. Kalaga on plaanid rahvusvahelisemad algusest peale. Sellest ka Šoti ost. Trio on olnud meie partner pikalt, seega see oli arengus loogiline samm nendega liituda. Eesmärk on luua tugev tiim ja tootmisbaas, et teha PRFoodsist juhtiv toiduainetebrändide arendaja regioonis. Šotiga muidugi ületasime selle plaani - nüüd on meil juba 35 riiki ning oma nišis ka Euroopa tasandil arvestatav positsioon.

PRFoodsi teise kvartali käive kasvas muljetavaldavalt pea 34 protsenti.  Börsiteate järgi tuli see peamiselt tooraine hinnamuutustest. Mis teie  prognooside järgi kalahindadega muutub lähiajal, kas III kvartalis jätkub samasugune kasv?

Kalahinnad on teinud väga järsu hüppe viimase 1,5 aasta jooksul - seda on näha täna ka poes. Tonnides müügid polegi väga tõusnud, aga kuna hinnad on tõusnud, siis sellest ka käibekasv. Me ei ajagi tegelikult tonne taga, vaid kasumlikkust. Esimene poolaasta ei olnud kellelgi sektoris kerge, väljaarvatud kalakasvatajatel. Tooraine kallinemist ei ole võimalik üks ühele tarbijatele edasi kanda, seega marginaalsus esimesel poolaastal on keeruline. Samas me näeme, et Norra lõhe hind langeb, seega ootame teiselt poolaastalt palju paremat tulemust. Samas siiani meie põhitooraine, vikerforell, ei näita trendi hinnalanguse poole. Seega oligi meil vaja laiendada lõhe osakaalu portfellis, et vähendada ainult ühe tooraine hinnamõju.

Ka Eestis on teile ostmiseks sobivaid konkurente, näiteks M.V. Wool.  Kas olete Eestis mõne konkurendi ostmist kaalunud?

Eesti ettevõtted on kahjuks liiga pisikesed ning nende turg väike. Samuti on kvaliteedinõudmised meile oluliselt kõrgemad, et müüa suurtele rahvusvahelistele kettidele oma brändi. Aga oma väiksuses  on nad tublid, Mati Vetevool (M.V.Wool omanik-toim.) on pühendunud tegija, eks ta näeb oma tulevikku rohkem perefirmana. Head kohalikud konkurendid on alati teretulnud, sest see paneb pingutama kvaliteedi osas.

Kuigi meie ambitsioonid on mujal, ei unusta me kindlasti ära Eesti tarbijat - piinlik ju kui Eestis poes korralikku kala osta ei saa. Soomlased on selles mõttes palju nõudlikumad kliendid, eestlane on ikka veel rohkem selline Leedu kalapulga rahvas ja sealihausku. Kui tahame, et eestlane sööks tervislikumalt, tuleks poodides kalaletid pikemaks teha.

Kindlasti on kogu toiduainetetööstuse seisukohast kala palju jätkusuutlikum, puhtam ning loodust säästvam kui lihakasvatus. Samas ei saa öelda, et investeeringud Eestis kalatööstusesse on õigesse kohta läinud, siin on maaeluministril vaja selgitustööd teha, miks kulutatud miljonid pole parandanud eestlaste toidulauda.

Eelmisel aastal söödi maailmas keskmiselt üle 20 kilo kala elaniku kohta, Eestis on see number alla 14 kilo, kuigi omast arust oleme mere- ja järverahvas. Samas näeme, et noorem generatsioon võõrdub vorstist ja tahab rohkem kala süüa. Alla 40-aastaste ja eriti kuni 25-aastaste elanike seas on kala tarbimine ja kulutused kalale kasvanud viimasel kolmel aastal 69 protsenti - see näitab, et kalatööstus on kindlalt perspektiivikas. See oli ka üks põhjustest, miks me väljusime jäätise- ja külmtoodete ärist, mis on langevas trendis ning kus me saavutasime teatud mõttes oma lae.

Kas lähiajal võib oodata veel mõne ettevõtte omandamise teadet teilt?

Lähiajal keskendume juba omandatud ettevõtete integreerimisele, siin on tööd piisavalt. Kas järgmistel aastatel laieneme ostude teel, seda näitab aeg. Sel aastal me kindlasti midagi rohkem ei omanda.

Märkasin, et II kvartali tulemustest on näha, et käive muudesse  riikidesse on kasvanud üle 40 protsendi. Kas olete mõne uue olulise turu leidnud?

John Ross Jr ja Coln Valley müüvad kokku 35 riiki täna, just lisandus India. Ma usun, et kogu kontserni müügist on tulevikus suurem osa väljaspool meie seniseid koduturge.

Iseloomustage palun veidi värskelt soetatud Triot, mis ettevõttega on tegu?

Trio on Soome suurimaid lõhetöötlejaid. Heimon Kala, ehk meie Soome firma, on traditsiooniliselt olnud vikerforellitöötleja ning oma lõhe ostame ja töötleme Trio kaudu. Triol on mitmeid kliente, keda meil täna sellises mahus pole, näiteks Stockmann. Samuti on nad väga tugevad just värske kala turul ning töötlevad krevette, mis siiani täiesti puudus meie portfellist. Trio on viimasel kolmel aastal rohkem kui 100% tõstnud oma käivet, kiire kasv nõuab ka kapitali ning rohkem inimresursse. Suuremas grupis on lihtsam neil jätkata oma kiiret kasvu, kuna meil on suuremad võimalused. Eelmisel aastal oli nende EBITDA üle 1 miljoni euro, eks me loodame seda koostöös parandada. Kindlasti on meil palju sünergiaid tootmise ja müügi osas, mida proovime kiiresti ellu viia.

Tagasi üles