Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nõrk dollar survestab Eesti eksportivaid ettevõtjaid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Estonia klaverivabriku juht Indrek Laul | FOTO: Liis Treimann / Postimees

Maailma võimsaima valuuta, USA dollari kukkumine ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kel on nüüd keerulisem oma tooteid eksportida.

Dollari nõrgenemine sai alguse tänavu jaanuaris, mil turgude usk USA presidendiks saanud Donald Trumpi lubadustesse kõikuma lõi. Kui Trump rääkis valituks saades, kuidas ta USA majandust kõvasti ergutama hakkab, siis tegusid pole sellele eriti järgnenud.

Uue löögi sai dollar mõne nädala eest, kui vabariiklastel ei õnnestunud parlamenti viia lubatud tervishoiureformi eelnõu, mis vallandas valuuta müügilaine.

Kõige selle tulemusena on dollar poole aasta jooksul kukkunud euro suhtes juba üle kümne protsendi.

Ühelt poolt on nõrk dollar hea neile, kes impordivad dollarites või kellele meeldib osta kaupu USA veebipoodidest, kuna euro ostujõud dollari suhtes on üle aastate suurim.

Seevastu kannatavad aga need Eesti ettevõtted, kes ekspordivad USA turule või müüvad oma tooteid dollarites. SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor selgitas, et esimesi on suhteliselt vähe – meie koguekspordist liigub otse USA turule vaid paar protsenti.

Suurusega kasumlikkuse languse vastu

Selliseid ettevõtteid siiski on, näiteks Estonia Klaverivabrik AS, kes müüb 80 protsenti oma klaveritoodangust otse Ameerika Ühendriikidesse. Ettevõtte juht Indrek Laul möönis, et dollari nõrkus jätab kahtlemata oma jälje ja vähendab klaverivabriku kasumlikkust.

«Samas on olnud veelgi hullemaid aegu ja oleme needki üle elanud. Kasumlikkuse langust püüame kompenseerida suuremate mudelitega,» rääkis Laul, lisades, et valuutariskidest hoolimata on ameeriklased klaveriusku ja nõudlus Estonia klaverite järele pigem kasvab kui kahaneb.

Samas on märksa rohkem neid ettevõtteid, kes USA turule küll otse ei müü, aga kauplevad dollarites. USA dollar on enimlevinud vahetusühik just Eesti energiasektori ettevõtete hulgas, kes teevad maailma suurimas valuutas üle 40 protsendi väliskaubandustehinguid.

Viru Keemia Grupp ASi (VKG) käibest tuleb näiteks kaks kolmandikku põlevkiviõli ekspordist. «Nõrgenev dollar mõjutab meie käivet ja sellega kaasnevalt finantstulemusi otseselt ja oluliselt,» ütles VKG finantsdirektor Jaanis Sepp.

Valuutakursi kõikumisest tulenevate ohtude maandamiseks on ettevõte sõlminud õlihindade tulevikutehinguid eurodes, mis lühiajaliselt praegust turuolukorda veidi pehmendab. Samas seab nõrgenev dollar VKG-le pikas perspektiivis ja õlisektori niigi pingelises olukorras uusi väljakutseid, rääkis Sepp.

Samamoodi on nõrk dollar andnud löögi Eesti Energia õlitoodete ekspordile. Puhtalt kursi languse tõttu on Eesti Energia kaotanud tänavu paarsada tuhat eurot, ütles firma finantsdirektor Andri Avila. «Kui meie tulude potti vaadata, siis õli ekspordi osakaal ei ole väga suur ja mõjud jäävad siiski piiratuks,» lisas ta. Näiteks ei puuduta dollari langus elektrimüüki.

Avila ütles, et pikaajaliselt ette fikseeritud hindadega on õlitooteid keeruline müüa, kuna pole lihtsalt teada, mida maailmaturu hinnad teevad. «Küll aga oleme otsinud paremaid kursse üle maailma, kus dollarit ja eurot konverteerida, praegu teeme seda Eestist väljas, ütleme nii, et Euroopas.»

Euroopa suurim teki- ja padjatootja AS Wendre, kes möödunud aastal müüs enam kui kümne miljoni euro vääringus tooteid USA turule, nõrga dollari pärast ülemäära ei muretse. Firma tegevjuht Vahur Roosaar rääkis, et kuigi nad müüvad Ameerikasse küllaltki palju, teevad nad seda Euroopa partnerite vahendusel, mistõttu toimuvad tehingud vaid eurodes.

«Dollari langus võib mõjutada küll meie partnereid ja seeläbi meid, kuid tehingud ja hinnad lepitakse kokku pikamaks perioodiks. Seetõttu praegune suhteliselt lühiajaline kursi kõikumine meid oluliselt ei mõjuta,» hindas Roosaar.

Tegelikult võib odav dollar Wendrele isegi hästi mõjuda, kuna ettevõte impordib suure osa toorainest – kangad ja kiud – Aasia turgudelt, kus tehingud toimuvad dollarites. Seega nende ostujõud kasvab. «Väga lühiajalises plaanis on nõrk dollar meile isegi kasulik,» kinnitas Roosaar.

Euro nõrgem pikaajalisest keskmisest

Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina arvas, et kuigi euro on dollari suhtes aasta algusest kerkinud üle kümne protsendi ja jõudnud 1,17 dollarini eurost, on see jäänud siiski nõrgemaks kui pikaajaline keskmine. «Näiteks on euro kümne aasta keskmine vahetuskurss vastu dollarit ligikaudu 1,30,» lausus ta.

Ökonomisti sõnul kahandab tugev euro küll ekspordi väljavaateid ja muudab impordi soodsamaks, kuid Eestis toimub siiski põhiosa väliskaubandusest eurodes. Mullu oli kaupade ekspordis dollaritehingute osakaal vaid 11 protsenti.

Nii ütleski Mertsina, et dollari kursilanguse mõju on Eesti ekspordile pigem tagasihoidlik ning ka impordis ei ole kasu laiapõhjaline. «Suuremat ja positiivsemat mõju avaldab ekspordile tugevam välisnõudlus,» märkis ta. Mis puudutab tulevikku, siis tema hinnangul võib euro tugevnemine sel aastal jätkuda.

Nordea panga analüütik Tõnu Palm aga arvas, et palju tugevnemisruumi eurol dollari suhtes enam ei ole. «Augustis võib euro veel jätkata väheldast tugevnemist, arvestades positsioneerimist valuutaturul, võimalikku ülespoole survet euro pikemajalistele intressidele ning ootusi keskpankade järgmiste sammude osas,» ütles Palm.

Mida ekspordib Eesti USAsse?

  • Möödunud aastal eksportisid Eesti ettevõtted USA turule ligi 320 miljoni euro väärtuses kaupa.
  • Suurima osa müügitulust – ligi kolmandiku – moodustasid mineraalsed tooted (sealhulgas bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia).
  • Järgnesid masinad ja elektriseadmed, mida müüdi ligi 80 miljoni euro ulatuses.
  • Hästi läksid kaubaks optika ning foto- ja mõõteriistad, mille eksport küündis ligi 35 miljoni euroni.
  • Muid tööstustooteid nagu mööbel ja madratsid eksporditi 31 miljoni euro eest.
  • Metalli ja metalltooteid eksporditi ligi 20 miljoni euro vääringus ning puitu ja puidutooteid ligi 19 miljoni euro ulatuses.

Allikas: statistikaamet

Tagasi üles