Arutelu Norras: kes peab maksma, kui turist on hädas?

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra
Norra Foto: SCANPIX

Et turistide suure hulgaga paremini toime tulla, räägitakse Norras turismimaksu kehtestamisest. 

Norra turismibuum sai alguse pärast Disney 2013. aasta  filmi«Lumekuninganna ja igavene talv», mille loomisele Norra turismiagentuur kaasa aitas. Nüüd on turiste aga riigis liiga palju saanud, vahendab the Local.

Näiteks ei suuda päästjad Trolltunga kõrgustikul toime tulla kõigi halvasti ettevalmistunud mägironijatega, kes oma retkel hätta jäävad. Ka teeäärsed avalikud WC on vajavad turistide suure hulga tõttu kohendamist.

Turismimaks oleks viis, kuidas Norra aitab kohalikel omavalitsustel vajalikke tööde tegemisel. Täna toetatakse omavalitsusi vastavalt nende elanike arvule ning väiksema elanike arvuga populaarsed turismisihtkohad võivad nii hätta jääda.

Kristlike Demokraatide juht riigi põhjaosas Nordlandis, Dagrun Eriksen on üks neist, kes turismimaksu tuliselt toetavad. «Turistid peavad andma oma õiglase panuse ning turismimaks on üks viise, kuidas vajalike taristuprojektide jaoks raha koguda,» arvas ta.

Tõenäoliselt on Norra valitsust aga uue maksu vajalikkuses raske veenda kuna Norra on turismisihtmaana niigi väga kallis.

«Turismitööstus peab ise rahastuse leidma. Nad on alati taolistes olukordades häid lahendusi leidnud,» arvas Norra kaubandus-, tööstus ja kalandusministeeriumi kantsler Dilek Ayhan,

Ka Arenguerakonna kõnemehe Erlend Wiborgi sõnul reisivad Norras peamiselt Norrakad ise ning lisamaksu tarvis ei ole. «Norra on juba niigi kallis sihtkoht kuhu tulla,» arvas Wiborg. «Üks asi, mida meil kindlasti vaja ei ole, on veel üks maks, see tähendaks väiksemat turistide arvu ja töökohtade kadumist sektoris. Lahendus on hoopis lihtsam, näiteks võiksid turistid ise maksta avalike WCde kasutamise eest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles