Läti valitsus kiitis reedel viimasel lugemisel heaks ulatusliku maksureformi, mis muuhulgas toob Lätti astmelise tulumaksu ja maksuvabastuse reinvesteeritud kasumile.
Läti pöörane maksureform saigi teoks (2)
28. juuli 2017, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seimisaadikud hakkasid maksupaketti menetlema neljapäeval ning lõpetasid töö reedel. Arutati üle 300 ettepaneku ning võeti vastu 12 maksureformiga seonduvat seadusemuudatust.
Seimisaadikud nõustusid suuresti valitsuse ettepanekutega, kuid mõndadel juhtudel tehti väiksemaid muudatusi. Mõned ettepanekud, mille kohta leiti, et need pole otseselt reformiga seotud, eemaldati paketist ja võetakse arutlusele 2018. aasta riigieelarve koostamisel.
Peaminister Māris Kučinskis tänas seimisaadikuid maksureformi heakskiitmise eest. Kučinskis sõnas, et nüüd tuleb neid seadusi kasutada, et stimuleerida Läti majanduskasvu ja jõukust. Peaminister tänas ka oppositsiooni ja sotsiaalpartnereid pragmaatiliste ettepanekute eest. Tema sõnul oli parlamendi poolt vastuvõetud reform kompromiss.
Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Jānis Vucāns ütles, et maksureformi vastuvõtmine on suur saavutus, kuid vaid esimene samm. Nüüd on tähtis reform ka rakendada, nentis Vucāns.
Ettevõtetele mitu maksumuudatust
Vastuvõetud reformi kohaselt hakkab Lätis kehtima Eestile sarnane ettevõtte tulumaksu kord, kus tulumaksust on vabastatud ettevõtete reinvesteeritud kasum. Ülejäänud kasumile ning dividendi väljamaksetele hakkab aga kehtima 20-protsendiline tulumaksumäär. Üksikisikute jaoks dividendidele tulumaks aga ei rakendu.
Kaovad ka ettevõtete maksutagastused ja soodustused, kuna need asendatakse põhimõtteliselt kasumi jaotamiseni kehtiva maksuvabastusega. Küll hakkab kehtima maksusoodustus ettevõtetele, kes panustavad heategevusse ning kultuurivaldkonda.
Mikroettevõtte maksumääraks seati 15 protsenti varasema 9 protsendi asemel ning mikroettevõtte aastaseks käibe piiriks 40 000 eurot varasema 100 000 euro asemel. Mikroettevõtte maksust saadud maksutulust 80 protsenti läheks sotsiaalkindlustus eelarvesse.
Lisaks sellele tõstetakse mikroettevõtete töötajate palkade ülempiiri 750 eurolt 900 eurole kuus. Üldised maksureeglid hakkavad kehtima neile mikroettevõtete töötajatele, kes teenivad aastas enam kui 10 800 eurot.
Samuti on muudatuste kohaselt keelatud üksikisikul töötada korraga mitmes mikroettevõttes.
Majandustegevusega seotud inimesed ning inimesed, kes teenivad autori- ja litsentsitasusid peavad hakkama maksma 5-protsendilist sotsiaalkindlustusmaksu, mis läheb nende pensionifondi. Esialgselt plaaniti selle panustamist kolmandasse pensionisambasse, kuid vastuvõetud seaduses läheb see hoopiski esimesse sambasse.
Eelmainitud seadusemuudatus mõjutaks ligi 90 000 majandustegevusega seotud inimest, 11 450 vabakutselist inimest ja 3651 autori- ja litsentsitasusid maksvat juriidilist isikut.
Sotsiaalkindlustusmaksu määra tõsteti 1 protsendipunkti võrra 35,09 protsendile ning saadud maksutulu kasutataks tervishoiusektori rahastamiseks. Tõstetud protsendipunkti maksmine jaotatakse võrdselt töötaja ja tööandja vahel.
Maksumäära tõstmise tulemusel saaks tervishoiusektor tuleval aastal hinnanguliselt 84,6 miljonit eurot lisarahastust. 2019. ja 2020. aastal ulatuks lisarahastus aga vastavalt 98,1 miljoni ja 103,9 miljoni euroni.
Uuest aastast tuleb astmeline tulumaks
Praegu kehtiva 23-protsendilise üksikisiku tulumaksu asemel hakkab 1. jaanuarist Lätis kehtima astmeline tulumaks.
20-protsendiline tulumaksumäär 20 000 eurosele aastasele sissetulekule, 23-protsendiline määr 20 001 kuni 55 000 eurosele aastasele sissetulekule ja 31,4-protsendiline määr aastasele sissetulekule, mis ületab 55 000 eurot.
Kõrgemad maksumäärad ei kehti tervele sissetulekule, vaid ainult osale, mis ületab madalamaid sissetulekuastmeid. Seega enam kui 55 000 eurot aastas teeniva inimese rakenduks kõrgeim tulumaksu määr vaid 55 000 eurot ületavale osale.
Samuti rakendub ühtlane 15-protsendiline kapitali kasumi maks, senise 10-protsendilise dividendide ja 15-protsendilise muu kapitali maksu asemel.
Litsentsitasude määr oleks 50 kuni 100 eurot kuus, praeguse 43 kuni 100 euro asemel.
Üksikisiku tulumaks hakkab kehtima ka loterii ja hasartmängu võitudele, mis ületavad 3000 eurot, väljaarvatud Sajandi Loterii, mis toimub riigi 100. aastapäeva puhul, auhindadele.
Maksuvaba miinimum pensionäride jaoks tõuseb 250 eurolt kuus 270 eurole kuus 2019. aastal ja 300 eurole 2020. aastal.
Aktsiisiralli läheb lahti
Muuhulgas tõstetakse kiirtempos kütuse, tubaka ja õlle aktsiisi.
Muudatuste kohaselt on tuleva aasta juulist sigarettide aktsiisimääraks 74,6 eurot 1000 sigaretti, algselt planeeritud 70,7 euro asemel.
Õlleaktsiisi tõuseb alates tuleva aasta 1. märtsist 6,8 euroni 1 mahuprotsendi absoluutalkoholi kohta hektoliitris, kuid mitte vähem kui 12,5 euroni 100 liitri õlu kohta. 2019. aastal tõuseb õlleaktsiis 7,4 euroni ja 2020. aastal 8,1 euroni.
Muude alkohoolset jookide aktsiisimäära tõsteti esialgu planeeritud 1450 euro asemel hektoliitri kohta järgmisest aastast 1670 euroni. 2019. aastal tõuseb see veel 1840 euroni ja 2020. aastal 2025 euroni.
Pliivaba bensiini aktsiis tõuseb 2018. aastast 476 euroni 1000 liitri kohta. 2019. aastal jääb see samale tasemele kuid 2020. aastal tõuseb 509 euroni.
Diiselkütuse aktsiis tõuseb järgmisel aastal 372 euroni 1000 liitri kohta ning 414 euroni 2020. aastal.