Ministeerium juba parandab piirikaubanduse numbreid? Lätist on toodud 2 miljonit liitrit õlut (44)
26. juuli 2017, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel hommikul ütles rahandusministeerium, et esimese viie kuuga on maksu- ja tolliameti hinnangul toodud Lätist 500 000 liitrit õlut, mitte üle seitsme miljoni liitri nagu ütlevad tootjad, siis nüüd on ministeerium numbreid korrigeerinud juba neli korda suuremaks.
«Maksu- ja tolliameti hinnangul on lühiajaliselt Lätis käijad sealt Eestisse õlut viie kuuga toonud suurusjärgus pool miljonit liitrit. See moodustab õlle kogutarbimisest Eestis väga väikese osa,» ütles hommikul BNSile rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna esindaja Ott Heinapuu.
Hiljem täpsustas aga Siiri Suutre samuti ministeeriumi avalike suhete osakonnast uudisteagentuurile, et tänavu esimesel poolaastal on Lätist Eestisse toodud hinnanguliselt kuni kaks miljonit liitrit õlut. See on juba neli korda enam, kui algselt välja toodud number.
Postimehele öeldi ministeeriumi pressiosakonnast, et hommikused numbrid olid toodud võrdlusena möödunud aastaga ehk jutt käis sellest, et jooksva aasta esimese viie kuuga toodi 500 000 liitrit õlut rohkem kui mullu, mitte et viie kuuga toodigi ainult see kogus.
Vaidluse selle üle, kui palju alkoholi on soodsamate alkoholiaktsiiside tulemusel selle aasta esimesel poolel eestlased Lätist toonud, tekitas toiduliidu eilne teade, kus tootjate sõnul on piirikaubanduse tõttu toodud üle piiri 7,1 miljonit liitrit õlut.
«Toiduliidu kogutud piirikaubanduse statistika tugineb alkoholitootjate ja maaletoojate 2017. esimese poolaasta reaalsetele müüginumbritele,» kinnitas veel täna õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk oma vastulauses ministeeriumi hommikustele numbritele.
Ka Postimees kirjutas eile alkoholitootjate süngest prognoosist, mille järgi jääb riigile 2018. aastal Läti piirikaubanduse tulemusel alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt saamata 170 miljonit eurot. Ka ennustavad tootjad, et juba järgmise aasta lõpuks ostetakse 48 protsenti Eestis tarbitavast õllest, 50 protsenti lahjast alkoholist (siider/long drink) ja 33 protsenti kangest, üle 22-protsendilisest alkoholist Lätist.
Sellega nõustus ka Aldar Eesti, kes on Eesti-Läti piiril avanud juba kaks alkoholikauplust ja plaanib järgmise aasta lõpuks lisada veel kolm. Ettevõtte hinnangul tuuakse juba järgmine aasta umbes 40 protsenti kogu Eestis tarbitavast legaalsest alkoholist Lätist.
Nii tootjate kui edasimüüjate hinnangul suureneb piirikaubanduse osakaal ka pärast Läti valitsuse plaanitavat alkoholiaktsiisi tõusu, kuna piiri taga jääb õlleaktsiisi vahe järgmisel kolmel aastal üle kolme korra väiksemaks kui Eestis.
Tootjate prognoosi peavad aga ebarealistlikuks jaeketid, kelle hinnangul võib see olla ülepaisutatud. Ka on öelnud rahandusministeerium, et kuigi sel aastal kaotab riik 22 miljonit piirikaubanduse tõttu, laekub alkoholiaktsiiside arvelt riigieelarvesse rohkem raha, kui oleks laekunud ilma aktsiise tõstmata.
Selleks aastaks on rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi alkoholiaktsiisist riigile oodata 253 miljonit eurot, 2018. ja 2019. aastal peaks riik alkoholiaktsiisist tulu saama 354 miljonit eurot, 2020. aastal 341 miljonit eurot ning 2021. aastal 386 miljonit eurot.
Need numbrid ei lähe kokku aga tootjate prognoosiga, kelle hinnangul laekub sel aastal alkoholiaktsiist riigieelarvesse vaid 231,8 miljonit eurot ja järgmisel aastal 223,1 miljonit eurot.