Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna viis aastat tagasi päästeti euro

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mario Draghi | FOTO: /imago/Hannelore F/scanpix

Täna möödub viis aastat Mario Draghi kuulsast Londonis peetud kõnest, kus ta kinnitas, et Euroopa Keskpank on valmis tegema euro päästmiseks kõik, mis võimalik, pärast mida turud rahunesid ning euro osutus päästetuks.

Kuni selle ajani oli olukord eurotsoonis nukker või veel hullem. Kreeka võlakriis oli oma haripunktis, Euroala lõunariikide – Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa – riigivõlakirjade intressid olid kerkinud lakke; turud spekuleerisid, milline riik langeb järgmisena ja panustasid sellele, et euroala laguneb.

Kõik muutus pärast Draghi öeldud kolme sõna «kõik, mis võimalik,» (ingl. k. whatever it takes).

«Oma mandaadi raames on Euroopa Keskpank euro päästmiseks valmis tegema kõik mis võimalik. Ja uskuge mind, seda on piisavalt,» oli terve tsitaat, mida ta vahetult enne Londoni olümpiamängude avamist toimunud majandusfoorumil esinedes ütles. Kuid olulised olid just need kolm sõna.

Draghi esitas oma jõulise avalduse teistega varem kooskõlastamata. Turud võtsid kõne vaimustusega vastu, samas teadis ta, et Saksamaa vastulöögid hakkavad tulema juba järgmisel päeval. Kõigile oli selge, et keskpangal oli tolleks ajaks järel vaid üks vahend – võlakirjade massiline kokkuost ehk rahatrükk, mis Saksmaale kohe üldse ei meeldinud ja ei meeldi tänaseni.

Varsti pärast esinemist helistas Draghi Frankfurti Saksamaa keskpanga juhile Jens Weidmannile selgitamaks oma märkuse põhjusi. Asi oli selles, et turg panustas euro lagunemisele ning Draghi sõnul polnud see aktsepteeritav, kirjutas toona The Wall Street Journal. Weidmann ütles aga, et turud panustavad hoopis Itaaliale ja Hispaaniale, sest nende majanduses on probleemid, mille saavad korda teha ainult nende riikide valitsused.

Õhtul helistas Draghi Saksamaa rahandusminister Wolfgang Scäublele paludes kaitset Saksamaa meedia rünnakute vastu. Schäuble, kes on Saksamaa ajakirjanike sõnul riigi üks suuremaid Euroopa Liidu ja euro patrioote, oli nõus. Veel helistas Draghi Prantsusmaa toonasele presidendile Francois Hollande’ile, paludes kosta tema kaitseks Merkelile.

Järgmisel hommikul nimetaski Bundesbank Draghi väljaütlemist problemaatiliseks ja tundlikuks viisiks kriisiga võitlemisel. Kuid Schäuble tervitas Draghi püüdlusi euro päästmisel ning heakskiidu sai ta ka Merkelilt.

Kui Europa Keskpanga nõukogu 2012. aasta 2. augustil võlakirjade esimese ostuprogrammi vastu võttis ja välja kuulutas, palus Weidmann, et Draghi ütleks pressikonverentsil, et programmi üle oli nõukogu sees tugevad erimeelused. Draghi ütles aga hoopis, et vastu oli vaid üks nõukogu liige ning hiljem ütles ka nime. Sellega rikkus ta EKP varasemat traditsiooni, mille kohaselt eriarvamusel olijate nimesid ei avalikustata.

Pärast augustikuist nõukogu koosolekut hakkasid Euroopas asjad ülesmäge minema. Võlakirjaturud rahunesid maha, börsid hakkasid tõusma, euro tugevnema. Ning viis aastat tagasi vastu võetud võlakirjaostude programm jäi tegelikult realiseerimata.

Tegelikult tuldi rahatrüki juurde alles kaks ja pool aastat hiljem, kui eelkõige nafta hinna dramaatilise languse tõttu langes inflatsioon eurotsoonis nulli lähedale ning aeg-ajalt isegi alla nulli. Veel enne seda langetas Euroopa Keskpank hoiusteintressid negatiivseks ning on aasta lõpuks ostnud kahe triljoni euro väärtuses võlakirju.

Alles nüüd on eurotsooni majanduskasv seitsme aasta kiireim, töötus kaheksa aasta madalaim ja finantsturgude riski ja hirmuindeksis madalad. Mario Draghi on andud esimesi vihjeid, et Euroopa Keskpanga rahapoliitika normaliseerumisprotsess võib ehk tasapisi alata. Isegi kui see algab, võtab aega.

Mario Draghi, kes sai omale hüüdnimeks Super Mario juba enne EKP juhiameti vastuvõtmist 2011. aasta novembris, alustas oma karjääri uuel ametikohal baasintressi järsu alandamisega. Tema ametiaeg lõpeb 2019. aastal ning Reutersi kolumnisti Jamie McGreeveri arvates läheb ta ajalukku sellega, et päästis euro ning ei tõstnud oma ametiajal mitte kordagi intresse.

Loe ka: Kuidas Mario Draghi euro päästis

Tagasi üles