Vaatame üle: kui palju erinevad Läti alkoholimüügi ja -reklaami piirangud Eestist

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholireklaam Eestis 2006. aastal
Alkoholireklaam Eestis 2006. aastal Foto: Peeter Langovits

Kuigi suurimaks muutuseks Läti alkoholipoliitikas saab lähiaastatel olema senisest agressiivsem alkoholiaktsiisi tõus - mille tagajärjel jääb aktsiisivahe Eestiga ikkagi kolm korda väiksemaks -, leidub mõningaid erinevusi ka kahe riigi alkoholimüügi ja -reklaami piirangutes.

«Jah, erinevad osapooled on tutvunud rahandusministeeriumi alkoholiaktsiisi tõstmise plaaniga ja alkoholitootjad on ka öelnud, et aktsiisi võiks vähem tõsta, kuid meie oleme asunud neutraalsele seisukohale,» rääkis Ilze Pepina Läti kaubandus- ja tööstuskojast, viidates Läti valitsuse plaanile tõsta ajavahemikus 2018-2020 iga-aastaselt alkoholiaktsiisi kümne kuni 24 protsendi ulatuses.

Pepina sõnul on kaubanduskoda asunud neutraalsele seisukohale sellepärast, et nende jaoks on oluline, et ka pärast aktsiisitõusu jääks Läti Eesti ning Leedu kõrval konkurentsivõimeliseks. Eestiga võrrelduna ta seda kindlasti jääb ka pärast aktsiiside plaanitud tõusu, kuna vahe hakkab järgmisel kolmel aastal olema Eesti kahjuks enam kui kolm korda.

Kui Eestis on viimasel aastal palju poleemikat tekitanud sotsiaaldemokraadist töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski plaan karmistada oluliselt alkoholireklaami tingimusi, siis Lätis ei ole ei selles osas ega ka alkoholimüügi piirangute osas viimastel aastatel arenguid toimunud. 

Kui Eestis on üleriigiliselt kehtestatud alkoholimüügipiirang, mille järgi saab alkoholi osta jaekauplustes ainult ajavahemikus kell 10-22, siis Lätis kehtib sarnane piirang, kuigi ajavahemikuks on kell 8-22. 

Kui Eestis näeb tava ette, et avalikes kohtades on alkoholitarbimine keelatud - välja arvatud näiteks Pirogovi platsil Tartus, Kadriorus ja veel mõnes kohas Tallinnas -, siis Lätis on selle reegli kehtestamine jäetud kohalike omavalitsuste otsustada, kes on mõnel juhul seda ka kasutanud.

Kui Eestis on seaduse järgi poemüüjal õigus küsida alkoholiostjalt isikut tõendavat dokumenti kuni 30. eluaastani, siis 2016. aastal seati Lätis ülempiiriks 25 eluaastat.

Mis puudutab alkoholireklaami piiranguid Lätis, siis seal on seaduse järgi keelatud alkohoolsete jookide reklaamides kasutada inimesi, kes tarbivad alkoholi - ehk promovad elustiili -, Läti riigi sümboleid, viidata alkoholi ravivõimele, seostada alkoholitarbimist spordi või autojuhtimisega, viidata sellele nagu aitaks alkohol stressi maandada või seltskonnas edu saavutada.

Lisaks ei tohi alkoholitootjad Lätis sponsoreerida laste- ja spordiüritusi, kui sellega kaasneb ka mõne alkohoolse toote nimetuse kasutamine. Sponsoreerimine on lubatud juhul, kui kasutatakse ainult tootjanime. Eestis ei tohi alkoholireklaamides ei kasutada ega matkida ka üldtuntud näitlejaid, sportlasi, muusikuid või muid tuntud inimesi. Näitlejaid võib kasutada ainult mõne tegelaskuju esitamiseks. 

Sarnaselt Eestile on Lätis alkoholireklaami ülespanek keelatud haridusasutustest ja haiglates, ajalehe ja ajakirja väliskülgedel ning välireklaamina. Erinevalt Eestist on aga Lätis alkoholireklaam keelatud ka posti teel saadetavatel kirjadel ja -pakkidel ning ühistranspordis. Eestis kehtib alkoholireklaami piirang ka teles ja raadios, kus ajavahemikus kell 7-21 ei tohi seda esitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles