Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põllumajandus pole Vene ekspordikeelust toibunud

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vene embargo andis Eesti põllumajandusele korraliku löögi. | FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Veidi enam kui kaks aastat tagasi, 2015. aasta aprillis teatas Tere piimatööstuse toonane juht Oliver Kruuda suure meediakära saatel, et eksportis Jaapanisse sada tonni piimapulbrit. Pool aastat varem oli Venemaa vastukaaluks Euroopa Liidu sanktsioonidele kehtestanud omapoolsed sanktsioonid, peamiselt põllumajandussaadustele, mistõttu olid Euroopa riigid, teiste hulgas ka Eesti, hakanud Venemaa turule alternatiive otsima.

Paraku pole uute turgude leidmine meie põllumeestel eriti õnnestunud. Ka Kruuda müüdud sada tonni piimapulbrit polnud valmistatud mitte kodumaisest piimast, vaid tooraine toodi Saksamaalt.

«Aasia turud on suure ja kasvava nõudluse tõttu atraktiivsed, kuid paljud toidusektoris tegutsevad ettevõtted on tõdenud, et ka keerulised siseneda,» selgitas maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa. «Müügini jõudmine nõuab pühendumust ja enamasti aastates mõõdetavat eeltööd.»

Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti põllumajandussaaduste eksport nn kolmandatesse riikidesse ehk väljapoole Euroopa Liitu ajavahemikul 2013–2016 kahanenud 28 protsenti, 237 miljoni euroni, mis tähendab, et põllumajanduseksportijad said eelmisel aastal peaaegu 100 miljonit eurot vähem kui 2013. aastal. Eksport Venemaale langes samal ajal 58 protsenti, 96 miljoni euroni ehk 134 miljoni euro võrra. Ka eelmisel aastal jätkus ekspordilangus – võrreldes üle-eelmise aastaga oli langus kümme miljonit eurot ehk kümme protsenti.

See tähendab, et mõnevõrra on suudetud põllumajanduseksporti väljapoole Euroopa Liitu kompenseerida, aga kasv oli suhteliselt tagasihoidlik.

Langus pole vaid Vene suunal

Lisaks Venemaa ekspordi drastilise kukkumisele on langenud ka põlumajandussaaduste eksport Euroopa Liitu. Kui 2013. aastal eksporditi põllumajandussaaduseid Euroopa Liitu 636 miljoni euro eest, siis möödunud aastal kolm protsenti ehk 19 miljoni euro eest vähem.

Mäletatavasti kehtestasid USA ja Euroopa Liit Venemaale sanktsioonid pärast seda, kui Venemaa vallutas Krimmi ning alustas sõjategevust Ukrainaga. Sanktsioonid puudutasid eelkõige Vene riigi ning riigile kuuluvate pankade finantseerimist, kaitse- ja kahese otstarbega toodete eksporti ning naftaluureseadmete ja -teenuste eksporti.

Vastukaaluks või õigemini kättemaksuks kehtestas Venemaa Euroopa Liidu riikidele põllumajandussaaduste ekspordikeelu.

Keelu järel kukkus Euroopa Liidu põllumajandussaaduste eksport Venemaale 2013.–2016. aastatel 53 protsenti. Suurima löögi said piimatoodete eksport, mis on praeguseks kahanenud olematuks, puuvilja- ja juurviljaeksport, mis kukkus 94 protsenti, ning liha ja kariloomade eksport, mis on langenud 91 protsenti.

Riikidest kannatasid enim Venemaa lähinaabrid: Balti riigid, Poola, Soome. Näiteks Läti põllumajandussaaduste eksport Venemaale langes 38 protsenti, Eesti eksport 58, Leedu eksport 69 ja Soome eksport koguni 72 protsenti.

Nimetatud riikide põllumajandussaaduste väljavedu sõltus ka kõige rohkem ekspordist Venemaale.

«On tõsi, et Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade Euroopa Liidu väline eksport oli 2016. aastal 17 protsenti madalam kui sanktsioonide-eelsel 2013. aastal. Üks võimalus toidusektori kohanemisvõime hindamiseks on tõepoolest vaadata, kas ettevõtted on suutnud taastada sanktsioonide-eelse müügikäibe kolmandates riikides ehk katta Vene turu äralangemise müügiga teistesse Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Teine võimalus hindamaks toidusektori sanktsioonidega toimetulekut on vaadata eksporti kolmandatesse riikidesse, jättes võrdlusbaasist välja Venemaa,» selgitas Marie Allikmaa.

Edusammud igas põllumajandusharus

Kui põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäibest maha arvata kaupade liikumine Venemaale, siis selgub, et 2016. aastal müüsid Eesti toidusektori ettevõtted 2013. aastaga võrreldes kolmandatesse riikidesse 40,4 miljoni euro võrra ehk 36 protsenti enam kaupu.

«Kusjuures kasvanud pole ainult viimasel paaril aastal rekordeid löönud teravilja müük. Olgugi et enim kannatada saanud sektorite, st piima-, liha- ja kalasektori kogueksport pole praeguseks täielikult taastunud, on võrreldes 2013. aastaga kõik meie peamised tootmisharud suutnud müüki teistesse kolmandatesse riikidesse (st väljapoole Venemaad) kasvatada. Teisisõnu, Vene turu äralangemise järel on Eesti eksportijad sanktsioonidele vaatamata – või justnimelt tänu sanktsioonidele – avardanud ELi-väliseid ekspordivõimalusi,» lisas ta.

Võrreldes Lääne-Euroopaga on Balti riigid ja mitmed teised Ida-Euroopa riigid siiski uute turgude leidmisel kehvemad. Näiteks Iirimaa puhul, mille eksport Venemaale kukkus võrreldes 2013. aastaga 68 protsenti, on eksport väljapoole Euroopa Liitu tervikuna kasvanud koguni 35 protsenti. Ka eksporti Venemaale on Iirimaa võrreldes üle-eelmise aastaga suutnud kasvatada 12 protsenti. Eesti eelmise aasta põllumajandussaaduste eksport kahanes võrreldes üle-eelmise aastaga kümme protsenti.

Sanktsioonide mõju Venemaa majandusele on raske hinnata

Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide mõju Venemaale on mõnevõrra keeruline hinnata, sest neid tuleb vaadata kombineerituna teiste teguritega, eriti nafta hinna muutusega.

Nimelt üsna juhuslikult samal ajal sanktsioonidega kukkus dramaatiliselt ka nafta hind, Venemaa majandus aga on väga suures sõltuvusest naftatuludest.

Kahe teguri koosmõjul kukkus rubla kurss 2014. aasta lõpus rekordmadalale, 81 rublani dollari kohta. Nüüdseks on kurss siiski stabiliseerunud 56 rubla kanti dollari kohta. Venemaa majandus langes kahel aastal järjest – 2015. aastal 2,8 ja eelmisel aastal 0,2 protsenti. Selleks ja järgmiseks aastaks prognoositakse majanduse marginaalset kasvu.

Eelarvetulude puudujäägi kattis Venemaa varasematel aastatel kogutud reservidest. Venemaa reservfondi maht kukkus 85 miljardilt dollarilt 2014. aasta keskel 16,1 miljardile dollarile selle aasta jaanuaris.

Väga suur on olnud kapitali väljavool Venemaalt, ehkki see on viimasel paaril aastal stabiliseerunud. Kui 2014. aastal viidi idanaabrite juurest välja 152,1 miljardit dollarit, siis selle aasta esimeses kvartalis viidi hinnanguliselt välja 15,4 miljardit dollarit.

Venemaa eksport Euroopa Liitu langes mullu võrreldes 2013. aastaga 43 ja võrreldes üle-eelmise aastaga 13 protsenti.

Euroopa Liidu eksport Venemaale tervikuna langes 2013.–2016. aastatel 39 protsenti, 72 miljardi euroni, ja võrreldes üle-eelmise aastaga oli mullu langus kaks protsenti. Suurim löök tabas Austriat, kust eksport Venemaale kukkus võrreldes 2013. aastaga üle kahe miljardi euro võrra ehk 55 protsenti. Eesti eksport Venemaale langes 2013. aastaga võrreldes 45 protsenti, aga võrreldes üle-eelmise aastaga jäädi nulli.

Tagasi üles