Eesti suuremad maksunõustajad ütlevad, et valitsuse heitlik maksupoliitika on nende tööpõldu suurendanud. Vahepeal muutusid aga seadused nii kiiresti, et nad jätsid oma klientidele uudiskirjad saatmata.
Maksunõustaja: seadused muutusid nii kiiresti, et jätsime uudiskirjad saatmata
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
25. juuli 2017, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask ütles, et segadust on ettevõtjate hulgas tõepoolest palju, kuna viimane poolaasta on kaasa toonud palju seadusemuudatusi ja muudatuste muutusi.
Seetõttu peatasid nad isegi klientidele mõeldud regulaarsete uudiskirjade saatmise. «Ajaks kui uudiskiri valmis sai, küljendatud ja klientidele saadetud võis midagi jälle olla kardinaalselt ümber mõeldud,» kirjeldas Zernask maksuseaduste muutmisega kaasnevat tohuvabohu.
Nii hakkab järgmisest aastast uute maksudena kehtima näiteks teekasutustasu, küpsete firmade 14-protsendiline tulumaksumäär, firmaautode erisoodustusmaks ja palju muud.
Lisaks käis valitsus välja mitu uue maksu ideed, mis hiljem tagasi võeti. Nende hulka kuulusid näiteks autode registreerimismaks, pangalõiv ja panditulumaks. Viimane asendati hiljem muudatusega tulumaksuseaduses, mis lubab maksuhalduril kontrollida kontsernisiseste laenude andmist.
Zernaski sõnul käivad ettevõtted seetõttu nende juures tihti konsultatsioonidel, kus küsitakse nii maksumuudatuste sisekoolitusi kui konkreetseid olukorrapõhiseid analüüse, et kas ja kuidas tuleb maksu maksta. Samuti küsitakse tuge pikaajaliste maksustrateegiate kujundamisel.
Ta ütles, et kõige rohkem ärevust tekitas kahtlemata panditulumaks, millest valitsus paar kuud hiljem siiski loobus. «See tekitas palju küsimus ettevõtjates, kellel on hetkel nõue grupiettevõtte vastu kui ka neis, kel ei ole, kuid kes näevad vajadust finantsvarasid investeerida,» selgitas ta.
Kuna ettevõtjate tegevusalad on erinevad, valmistab mõnele peavalu hoopis mitmekordistuv sõiduautode erisoodustusmaks. Astmelise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine on Zernaski sõnul aga pigem tarkvara seadistamise kui maksunõustamise küsimus.
Ernst & Young Baltic ASi partner ja maksuekspert Ranno Tingas ütles, et uued seadused ja seadusemuudatused ei too niivõrd uut tööd juurde, kuivõrd teised maksuteemad jäävad tahaplaanile. «Huvi maksukoolituste vastu on tõusnud ja palju selgitamist on vaja olnud mitmetele välisklientidele, kel Eestis tütarühingud,» selgitas Tingas, viidates taaskord panditulumaksu ideele.
Samas mingit hüppelist maksunõustamise nõudluse kasvamist ta ei tähelda. «Üldjoontes võin öelda, et maksunduse valdkonnas on nõustamist ja kontrolli kogu aega vaja.»
Mis uued maksuseadused siis 2018. aasta algusest jõustuvad?
Maksuvaba tulu reform, mille tulemusena tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni.
Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid.
Küpsete ettevõtete 14-protsendiline tulumaksumäär, mida hakatakse arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil.
Muutub ka firmaautode erisoodustusmaks, millega muudetakse firmaautode eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks võimsuspõhiseks.
Aktsiisimaksud – näiteks tõusevad järgmisest aastast nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasi aktsiis.
Pankade avansiline tulumaks, millega kehtestatakse krediidiasutustele 14 protsendiline dividendide avansiline tulumaks.
Lisaks täpsustati tulumaksuseadust, mis lubab maksuhalduril kontrollida kontsernisiseste laenude andmist
Allikas: PM