Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prognoos: pool Eesti õllest ostetakse peagi Lätist

26
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: graafika: Alari Paluots

Kuigi lätlased on otsustanud järgmise kolme aasta jooksul senisest jõulisemalt alkoholiaktsiisi tõsta, hindavad Eesti alkoholitootjad selle mõju meie alkoholiaktsiisi tõusu kõrval olematuks, pigem käriseb hinnavahe Lätiga võrreldes järjest suuremaks. Nende värske prognoos väidab, et peagi ostetakse pool Eestis tarbitavast õllest ja kolmandik viinast Lätist.

Kui veel eelmisel aastal moodustas Läti piirikaubandus Eesti õlletarbimisest kuus protsenti, siis kevadeks oli see tõusnud kümnele protsendile. Värskes ennustuses hindavad tootjad juulikuise aktsiisitõusu mõju laastavaks: aasta lõpus ostetakse nende hinnangul juba 17 protsenti Eestis ära joodavast õllest Lätist, järgmisel aastal aga koguni 48 protsenti.

Samasuguses tempos liigub Lätti ka muude lahjade alkohoolsete jookide ehk siidri ja long drink’i ostmine. Kui mullu osteti Lätist neli protsenti siin joodavast lahjast alkoholist, pakub prognoos, et selle aasta lõpuks küündib sisseostu osakaal üheksa ja järgmisel aastal lausa 50 protsendini.

Kange alkoholi kohta on prognoos mõnevõrra tagasihoidlikum – järgmise aasta lõpuks peaks 33 protsenti ostetama Lätist. Samas tänavu küündib see juba 24 protsendini, kuigi veel aasta varem oli 15 protsenti.

Läti aktsiisitõusul vähe mõju

Alkoholitootjate hinnangul ei suudaks suundumust murda ka see, kui Läti otsustaks oma aktsiise tõsta, nagu praegu on järgmiseks kolmeks aastaks välja pakutud. Kava näeb ette küll Läti aktsiiside järsku tõstmist, kuid aktsiiside vahe lätlastega käriseks ikkagi veel suuremaks.

«Selle aasta alguses oli näiteks õllel Lätis aktsiismäär 4,2 ja Eestis 8,3 senti. 2020. aastaks on Eesti õlleaktsiis 22,09 senti ja Lätil 6,8. Kui selle aasta alguses oli aktsiiside vahe neli senti ühe kraadi kohta, siis 2020. aastal on vahe põhimõtteliselt neli korda suurem,» rääkis Eesti suurima joogitootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Sama meelt oli Saku Õlletehase juht Jaan Härms. «Läti valitsus on küll teatanud soovist aktsiisimäärasid muuta, kuid kavandatud määrade järgi säilib lähiaastatel mitmekordne Eesti ja Läti aktsiiside vahe,» märkis ta. Näiteks pärast õlleaktsiisi juulikuist tõusu Eestis on vahe Lätiga 3,4 korda suurem. Poes tähendab see kuni 2,5-kordset õlle hinna erinevust.

Härms lisas, et arvestada tuleb Eesti ja Läti aktsiiside võrdlusbaasi väga suurt erinevust ja ka seda, et Eestis tõuseb aktsiis järgmisel aastal veelgi. «Ka Läti võimaliku aktsiisitõusu järel 2018. ja 2019. aastal jääb aktsiiside erinevus lõunanaabritega ligi 3,3-kordseks.»

Sama asi on kange alkoholiga. Läti valitsuse värske plaani järgi tõuseks kolmel järgneval aastal kange alkoholi aktsiis vastavalt 15,2, 10,2 ja 10,1 protsenti, Eesti valitsus plaanib samal ajal igaks aastaks kümneprotsendilist tõusu. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul saab aga protsente rahasse ümber arvutades selgeks, et Eestis tõuseb aktsiis rohkem.

«Praeguste plaanide järgi tõuseks 2018. aastal kange alkoholi aktsiis ühe liitri absoluutalkoholi kohta Lätis 2,2, Eestis aga 2,39 eurot. Kui juba Läti 15,2-protsendiline tõus ei suuda rahas ületada Eesti kümneprotsendilist tõusu, siis aastateks 2019–2020 planeeritud Eesti kümneprotsendiline tõus on Läti kümnest protsendist veelgi suurem,» põhjendas Kutberg.

Soomlased lakkavad ostmast

«Hinnaerinevus avaldub massilise piirikaubandusena, mille ulatus on olnud aasta esimesel poolel meie prognoositust märksa suurem,» lausus Härms. Alkoholitootjate arvutustel jäi Eestil esimesel poolaastal piirikaubanduse pärast saamata 17,2 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja ligi 6,7 miljonit eurot käibemaksu ehk kokku ligi 24 miljonit eurot.

Ka Noop väljendas veendumust, et piiri ääres kasvab kauplustevõrk. «Kui kunagi sai piirikaubandus alguse ühest pisikesest putkast Valkas ja pisikesest piiriputkast Iklas, siis nüüd on Iklas juba kolm suurt alkoholipoodi, Valkast ma ei hakka rääkimagi, Ainažisse on juba ehitatud alkoholikauplus, praegu ehitatakse Ruhja,» rääkis A. Le Coqi juht.

Saku Õlletehase juht lisas, et nende arvutuste järgi jääb aasta lõpuks Eestil lõunapiirikaubanduse tõttu saamata umbes 53 miljonit ning järgmisel aastal 124 miljonit eurot. «Koos negatiivse mõjuga põhjapiirilt kujuneb 2018. aastal aktsiisi ja käibemaksu kaotuseks hinnanguliselt 170 miljonit,» teatas Härms.

Negatiivne mõju põhjapiirilt tähendab seda, et tootjad ennustavad selle aja lõppu, kui Eesti riik teenis soomlaste alkoholiostudelt. Tootjate prognoosi järgi kuivab põhjapiirikaubandus üsna kokku.

Kui veel 2015. aastal viidi siit Soome 30 miljonit liitrit õlut, siis möödunud aastal oli see langenud 27 miljoni peale, selle aasta lõpuks ennustavad tootjad langust 20 miljonile liitrile ning järgmise aasta lõpuks sootuks 10 miljonile liitrile. Mõnevõrra peaks lähiaastatel vähenema ka muu lahja ja kange alkoholi ost Eestist Soome viimiseks.

Eesti alkoholitootjate arvutustel tähendab see Eesti riigile 15,3 miljoni euro suurust kaotust sel ning 46 miljoni euro suurust kaotust järgmisel aastal. «Väga kurb, et Eesti riik mängib maha turistidega seotud võimaluse, turistide arv väheneb. Riigil jääb saamata kogu tulu lahja alkoholi pealt, sest seda ei tasu enam siit Soome viia,» tähendas A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Tagasi enam ei pööra

«Nõustun rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegoroviga, kes möödunud aasta lõpus toimunud alkoholikonverentsil nentis, et kui piirikaubandus on kord alguse saanud, siis selle tagasipööramine ei ole võimalik,» sõnas Triin Kutberg alkoholitootjate ja maaletoojate liidust.

Tema sõnul peaks riik tulevikku planeerides jälgima just seda, kas aktsiisipoliitika hoogustab piirikaubandust veelgi. Tema seisukohta jagab A. Le Coqi juht, kelle sõnul seda turuosa enam tagasi ei võida, mis on kord piirikaubandusele kaotatud.

«Piirikaubandus on juba tekkinud ja me anname endale aru, et praegusest tasemest see enam allapoole ei kuku,» rääkis Noop. Nii A. Le Coqi kui Saku Õlletehase juht leidsid, et järgmisteks aastateks plaanitud alkoholiaktsiisi tõus tuleb ära jätta.

Noobi sõnul peaks riigi- ja ärisektor koos maha istuma ning vaatama, milline arenguvariant oleks optimaalne nii tootjatele kui ka riigile. Härmsi hinnangul tuleks aga maksuraha kaotuse ja lõunapiirikaubanduse peatamiseks alkoholiaktsiisi hoopis alandada.

LISA

Ministeeriumi hinnangul piirikaubanduse osakaal stabiliseerub

Kuigi alkoholitootjad ennustavad süngelt, et edaspidi ostavad eestlased poole ära joodavast alkoholist Lätist ja Eesti eelarvesse ei laeku sellest sentigi, usub rahandusministeerium, et pigem on piirikaubanduse tipp juba saavutatud ning järgmisel aastal olukord stabiliseerub.

«Rahandusministeerium on oma prognoosis piirikaubandusega arvestanud. Prognoosime piirikaubanduse mõjuks eelarvetulule sel aastal ligikaudu 22 miljonit eurot. Seniste andmete põhjal on piirilt ostetud kogused prognoosile vastanud,» rääkis Ott Heinapuu ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Alkoholitootjate hinnangul on riik selle summa laekumata alkoholiaktsiisi ja käibemaksuna kaotanud juba esimese poole aastaga.

«Eeldame, et piirikaubanduse maht jääb püsivale tasemele ning suuri muutusi järgmisel aastal pole ette näha,» lisas Heinapuu. Küll aga märkis ta, et rahandusministeeriumil ei ole veel suviste käivete lõplikku statistikat ning suvise majandusprognoosi koostamisel analüüsitakse piirikaubandust põhjalikult. «Vajadusel võetakse muutused arvesse,» lausus Heinapuu.

Tema sõnul oli eelmisel aastal piirikaubanduse suurenemise mõju eelarvele alkoholiaktsiisi kaudu ligikaudu 11 miljonit eurot. «2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ehk 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mis ületas rahandusministeeriumi prognoositut 1,2 protsendiga,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja.

Heinapuu lisas, et möödunud aasta aktsiisilaekumist suurendas madalama aktsiisimääraga alkohoolsete jookide varumine aktsiisitõusu eel aasta algul ja lõpul. «Aktsiisimäärade tõusu juures on arvestatud sellega, et piirikaubandus Soome ja Eesti vahel mõnevõrra väheneb ning Läti ja Eesti vahel mõnevõrra kasvab,» kinnitas ta.

Selleks aastaks on rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi alkoholiaktsiisist riigile oodata 253 miljonit eurot, 2018. ja 2019. aastal peaks riik alkoholiaktsiisist tulu saama 354 miljonit eurot, 2020. aastal 341 miljonit eurot ning 2021. aastal 386 miljonit eurot.

Tagasi üles