Omal ajal tervitati hispaanlasi Saksamaal kui dünaamilise ja kiirelt areneva Lõuna-Euroopa riigi esindajaid. Nüüd on neil oht sattuda vaesuse- ja võlateemaliste naljade märklauaks.
Hispaania toriseb Saksa lõa otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa firma esindaja Madridis, ise rahvuselt inglane, kurdab, kuidas kolleegid talle tögades eurosid laenuks pakuvad, kui ta aeg-ajalt ettevõtte peakorterit külastama on sunnitud.
30-aastane Carlos Cazorla, kes töötab ühes Saksa linna Uberlingeni koolis ja on osa hiljutisest Hispaania väljarändajate lainest, ütleb, et kaasõpetajad heidavad nalja, et neil tuleb nüüd «rohkem tööd rabada, et Hispaaniat oma maksurahaga aidata».
Tavaliselt on tegemist suhteliselt sõbraliku tögamisega, millest siiski kumab läbi sakslaste vimm, et neil tuleb matta raha Kreeka ja Iiri abipakettidesse – ning varsti ilmselt ka Portugali omasse. Millele aeg-ajalt lisandub mure Hispaania pärast.
Nagu naljades tavaliselt ikka, on siin oma tõetera sees: antud juhul Hispaania majandusliku alaväärsuse adumine, mida rõhutab hoogu koguv väljaränne.
Kui Saksa kantsler Angela Merkel tänavu Hispaania insenere ja arste Saksamaale tööle kutsus, oli see žest osaliselt mõeldud ka leevendamaks Hispaania viha viisi üle, kuidas Saksa valitsus euroala riigivõlakriisiga ümber on käinud.
Tahtmatult tuletas kantsler ühtasi aga meelde, kuidas suhted viimase kolme aastaga muutunud on: jõuline Saksamaa taaskehtestab end kui vanempartnerit, eakamad hispaanlased meenutavad aga eelmist migratsioonilainet, kui inimesed jõukamasse Põhja-Euroopasse tööd otsima siirdusid.
Praegune väljaränne on 1960. aastate omast siiski erinev. Tol ajal rändas põhja suunas sadade tuhandete kaupa kvalifitseerimata hispaanlasi, et jätta maha üks Lääne-Euroopa vaesemaid majandusi ja leida võõrsilt lihttööd.
Tänaseks on Hispaania arenenud majandus ning seekordsed väljarändajad – alates 2010. aasta aprillist lahkus riigist ametliku statistika järgi 118 000 inimest – evivad reeglina mingeid oskusi (kuigi, nagu selgus, ei osanud enamik Merkeli pakkumisest kinni haaramiseks piisavalt saksa keelt).
Samas ei meelitagi neid niivõrd paremad palgad ja elamistingimused välismaal. Pigem lükkab neid välja kodumaal valitsev tööpuudus. Hispaania töötusmäär on ületanud 20 protsendi piiri, alla 25-aastaste puhul on see protsent kaks korda kõrgem.
Käesolev migratsioonilaine ei ole hispaanlaste jaoks küll ehk nii alandav kui eelmine, kuid Saksamaa ja Hispaania erinev käekäik alates aastast 2008 tekitab siiski ängistust ja kerget kohmetust.
Alates Euroopa Liiduga liitumisest aastal 1986 haakis Hispaania oma majanduse kindlalt Saksa mootori külge.
Saksamaa – riik, mis põles soovist oma maailmasõja-aegne ajalugu Euroopa projektiga kinni katta – vaatles ka ise Hispaania majandust pikalt heatahtliku pilguga.
Ning küsimus polnud vaid Vahemere rannikul puhkamas käimises või Mallorcale majade ostmises. Saksa ja Prantsuse pangad finantseerisid suures osas Hispaania kiiret majanduskasvu ja ehitusbuumi, mis kestsid kuni kinnisvaramulli lõhkemiseni aastal 2007.
Täna on aga nii, et Saksa majandus kasvab, Hispaania ei suuda siiani veenvalt langusest välja rabeleda.
Mõnede hispaanlaste arvates ei aita Saksamaa nende majandust, mida ta ise ehitada aitas, piisavalt. Nad süüdistavad Merkelit selles, et too nende kasinusmeetmeid ei tunnusta ning õõnestab Hispaania riigivõlakirjasid oma provotseerivate väljaütlemistega, millega üritab teenita Saksa valijate heameelt.
«Ta on teinud meile kohutavalt palju kahju,» ütles raevunult üks kõrge Hispaania ametnik pärast Iirlaste väljaupitamist novembris, kui Saksamaa ütles, et edasiste päästeoperatsioonide puhul peaksid vastutama ka erainvestorid. «See on kõige lollim ja kahjulikum asi, mida ma iial näinud olen.»
Euroopa Välissuhete Nõukogu hispaanlasest liige José Ignacio Torreblanca ütleb, et Saksamaa üleolev lähenemine on varasemalt heatahtlikud hispaanlased võõrandanud, kuigi nad kuulekalt endale välja kirjutatud kibedat eelarverohtu võtavad.
«Finantskriisi käigus avastasid inimesed, et vajavad Saksamaad palju rohkem kui arvasid,» ütleb ta. «Ja nii me siis joondume kõiges Saksamaa järgi, aga me ei armasta neid enam.»
Saksamaal töötus langeb, nõudlus oskustööliste järele kasvab, ning palgad on suured. Õpetaja Cazorla Uberlingenis teenib kaks korda rohkem kui «kodused» 1200 eurot ning ütleb, et uus töökoht on kindlam. Koju ta tagasi pöörduda ei plaani. «Praegu on siin igatahes parem,» ütleb ta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.