Eesti suurendab osalust EBRDs 9 miljoni euro võrra
13. aprill 2011, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium esitas sel nädalal kooskõlastamiseks riigikogu otsuse eelnõu, millega suurendab Eesti oma osalust Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangas (EBRD) 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 miljonit eurot.
Otsuse rakendamine ei too eelnõu seletuskirja kohaselt Eesti riigile kaasa otseseid varalisi kohustusi. Sissenõutavate aktsiate märkimise eest tuleb tasuda siis, kui EBRD nõuab seda oma kohustuste täitmiseks. Viimane on tõenäoline juhul, kui EBRD laenuportfell halveneb oluliselt ning selle sissemakstavast kapitalist ning reservidest panga kohustuste katteks ei jätku.
Eesti osaluse suurendamine on osa üldisest EBRD kapitalitõusust, mille vajaduses panga nõukogu on kokku leppinud. Vajadus tuleneb sellest, et üleilmsest majandus- ja finantskriisist taastumise tõttu on märgatavalt suurenenud klientide laenusoovid.
Lisaks 900 sissenõutavale aktsiale suureneb Eesti osalus EBRDs 101 sissemakstava aktsia võrra. Sissemakstavate aktsiate eest tuleb reaalselt rahas maksta. Käesolev sissemakstava aktsiakapitali suurendamine, seda kõigi liikmesriikide peale kokku 1 miljardi euro võrra, toimub aga EBRD reservide arvelt, puhaskasumi ümberjagamise teel.
Kapitali suurendamise tulemusena on EBRD ärimaht aastatel 2011-2015 kuni 9 miljardit eurot aastas. Eeldusel, et kõik panga aktsionärid osalevad kapitalisuurenduses, jääb Eesti osalus EBRDs ka edaspidi 0,1 protsendi tasemele.
Eesti astus EBRD liikmeks 1992. aastal ning on panga aktsiaid märkinud kahel korral: liitudes 1000 aktsiat ja 1997. aasta kapitalisuurenduse käigus samuti 1000 aktsiat. Pärast osaluse suurendamist oleks Eestil EBRDis sissemakstavaid aktsiaid 626 ja sissenõutavaid aktsiaid 2375.
Kapitali suurendamine on rahandusministeeriumi sõnul kooskõlas Eesti huvidega. EBRD toetab Eestis prioriteetsete valdkondadena finantssektori arengut, rahvuslikult olulisi projekte (nt energia valdkonnas) ning ettevõtlussektorit. Eestile on ka oluline panga tegevuse jätkamine teistes klientriikides, sh Lätis ja Leedus, aga ka SRÜ maades.