Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Väike ja mahe peab mõtlema suurelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ettevõtte asutaja ja juht Lauri Bobrovski värskelt valminud partiiga. | FOTO: Eero Vabamägi

Järvamaa väikeettevõtja Lauri Bobrovski teab, et Eestis on mahetoodanguga raske läbi lüüa ja turg on väike ning just seepärast tuleb vaadata koduõuest kaugemale – välismaale.

«Vinnuka tegemine on üks kuramuse käsitöö,» nendib OÜ SirLoini juht ja asutaja Lauri Bobrovski (31), kuid väikeettevõtjal pole algul võimalik unistadagi tootmise automatiseerimisest. Eesti mahelihast toodab ta mitme maitsega vinnutatud liha ja koostöös Kehtna lihatööstusega maheviinereid ja mahedat täissuitsuvorsti. Väikeettevõtte nimi tuleb (veise) välisfilee ingliskeelsest nimetusest sirloin ja sir loin’i võiks tõlkida härra fileeks. Koos Bobrovskiga töötab Vahuküla ettevõttes neli inimest.

Maheliha saab alguse looma kasvatamisest. Loeb see, millega teda söödetakse ning kuidas ja millega ravitakse. «Reegleid on palju,» tõdeb Bobrovski, kuid need on selleks, et liha saaks loomulikum.

Ettevõtmist alustas Bobrovski 2013. aastal, kui hakkas katsetama vinnutatud lihaga. Idee midagi ise teha oli küpsenud ettevõtjal peas juba varem. «See sai alguse juba kooli ajal, aga tookord ei pakkunud see mulle piisavalt pinget.»

Bobrovski on Taanis õppinud piimatehnoloog. Siin on ta teinud Farmi piimatööstusele Kreeka jogurtit. Toona oli ta välistanud töö lihatootmises.

«Tuleb välja, et iial ei tohi öelda iial,» lausub Bobrovski, mõeldes tagasi ettevõtte asutamise peale. Tahtest tegeleda maheettevõtlusega asutati SirLoin. Tootmine pandi käima 2014. aastal, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetuse abil toodi esimesena turule mahelihasnäki sari Vinnukas.

Kõige raskem aasta

Ettevõte tegutseb kolmandat aastat. Bobrovski sõnul sureb kõige rohkem väikeettevõtteid kolmandal aastal. See on pannud tööandjat vaatama kaugemale ja mõtlema ettevõtte tuleviku peale. Majas on rendile võetud rohkem ruume ja alustatud teiste ruumide sobivaks ehitamist.

SirLoini tootevalik on nüüd mitmekesisem kui pelgalt alustamise aja vinnutatud lihasnäkid. Õige pea tahab firma kogu tootmise Järvamaale Vahukülasse tuua. Lisaks on plaanis hakata pakkuma tervikteenust jahimeestele. «Jahimees toob looma meile ja meie juurest tuleb välja vorst. Püssikuul ka – kui seda üles ei leia, siis on jama,» naljatab Bobrovski.

Selle aasta jahihooajaks loodavad nad juba valmis olla. Kui pakkuda võimalust, et kõik väärttükid pannakse vaakumpakendisse ning ülejäänud lihast tehakse vorst või konserv, võib huvi selle teenuse vastu suur olla, ennustab ettevõtja. Metsloomaliha on delikatess. «Mõnikord on nii, et jahimehed teevad selle liha kuskil kuuri taga neljaks ja siis vaatavad, mis edasi. Kas saab midagi või antakse hoopis koerale.»

SirLoini tooted saavad tavaliselt alguse Lauri Bobrovski peas. Kõigepealt tuleb idee. Seejärel hakkab ta uurima, kas sellist toodet on juba saada ja kui, siis milline see on. «Seejärel mõtled, kas on võimalik seda toodet teha. Kui on, siis alles hakkad mõtlema tootele nagu tootele,» räägib ettevõtja.

Üks olulisemaid asju uue toote juures on hind. Ettevõtte juht sõnab, et väikeettevõtetel pole mitte kuidagi võimalik suurtööstusega konkureerida. «Eks see nišis toimetamine on.»

Väikeettevõtetel tuleb mõelda suurelt – mis teeks käivet. «Ettevõttel on püsikulu ja tööjõukulu, mis vajab maksmist. Kui tootlikkus on madal, siis läheb raskeks,» nendib Bobrovski.

Osavat tööjõudu napib

Mullu sai ettevõte põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) toetust, lisaks võetakse laenu ning sügisel plaanitakse uued tooted turule tuua. Näiteks konservid või praegu ainult ekspordiks toodetava vinnutatud paleoliha.

Selleks tuleb võtta tööle rohkem inimesi tehnoloogia ja müügi peale, sest praegu pole firmal piisavalt käsi, et kõigega toime tulla. Praegu töötavad ettevõttes üksnes kohalikud. Tõsi, üks töötaja käib naabervallast, kuid pärast valdade ühinemist on ka tema kohalik.

Tööjõudu on Bobrovski sõnul keeruline leida, sest tegu pole lihttööga, vaid vaja on kvalifikatsiooni. «Iga töötaja olen leidnud õnneliku kokkusattumise läbi või raske otsimisega.» Oskuslikku tööjõudu napib ja ettevõtjale tähendab see lisapingutust palga maksmisel. «Praegu koolitame tööjõudu ise, kuid mitte selleks, et töötajatele madalat palka maksta,» räägib Bobrovski.

Ent kõigest hoolimata laienema peab, sest Bobrovski sõnul pole muidu ettevõttel mõtet. «Olen kolm aastat seda ettevõtet juhtinud ja tunnen, et kui sama mastaabiga jätkata, on see lihtsalt tore hobi, aga lõppkokkuvõttes on omaniku huvi ikka tulu.»

SirLoini tee on läinud üle kivide ja kändude. «Õnneks on Eestis maapind suht sile, nii et kivid ja kännud pole ületamatud,» ütleb ettevõtja ja nendib, et tagasilööke on muidugi olnud, kuid iga õnnestumine annab jälle indu juurde.

Mahetoodetega tegelevatel ettevõtetel on Eestis raske, sest turg on üsna väike, aga just sellel põhjusel hakatigi kaupa välismaale viima. SirLoini tooteid viiakse Saksamaale, Poola ja Soome. Käibest umbes viiendik tuleb ekspordist. Ettevõtte juhi sõnul tuli see väga raskelt kätte. «Tihtipeale on nii, et pead käima nurumas, kümme korda helistama. See on meile olnud tohutu kogemus.»

OÜ SirLoin teenis möödunud aastal ligi 145 000 eurot müügitulu, mis on ettevõtte kolme tegutsemisaasta parim tulemus.

SirLoin arvudes

2014      2015      2016      2017 (oodatav)

Müügitulu                              22 876   80 833   144 576 177 000

Kasum                                   8 657     11 413   7 185

Keskmine töötajate arv               1             3             3             4

Allikas: Inforegister

Postimehe majandustoimetuse suvesarjas kirjutame maal tööd andvatest väikeettevõtjatest.

Tagasi üles