Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Otsustatud: rongiliiklus Tallinna ja Pärnu vahel peatatakse

Täiendatud kell 15.37

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna-Pärnu rongi vagunite lahtihaakimine Lelle jaamas. | FOTO: Mihkel Maripuu

Tänasel väljasõiduistungil, mis keskendus Eesti raudteetaristu hetkeolukorrale ja tulevikule, otsustas valitsus 2019. aastast sulgeda raudteeliikluse Lelle-Pärnu lõigul, mis tähendab, et kuni Rail Balticu valmimiseni enam otse rongiga Tallinnast Pärnusse ei saa.

Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu hetkeolukorraga ja leppis kokku raudtee arengusuundades, andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pressiteate vahendusel teada.

Ühe olulisema punktina otsutatati tänasel valitsuse istungil Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub.

Alternatiiviks bussiliiklus ja Rail Baltic

Valitsus põhjendab seda otsust sellega, et Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ligi 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.

Kolme Balti riiki Euroopaga ühendava kiirraudtee valmimisajaks on plaanitud 2025, rongiliiklus sellel peaks algama alates 2026. aastast.

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

«Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia,» rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Ta lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.

«Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, seal hulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee,» meenutas Simson.

Lisaks terve rida teisi arendusi

MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine.

Viimane tähendab seda, et Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euroses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga 1 tund ja 30 minutit. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.

Põhijoontes leppis valitsus kokku, et üldiselt jätkatakse Eesti avaliku raudteetaristu arendamist baasstsenaariumi põhiselt, st et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja tehakse investeeringuid selliselt, et raudteede läbilaskevõime säiliks.

Säilitatakse tänane ohutustase ning luuakse eeldused selle paranemiseks tulevikus läbi kevadel kokku lepitud suuremahuliste taristuinvesteeringute programmi rahastuse.

Pärnu abilinnapea: see on kindlasti löök

Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul on valitsuse otsus kindlasti löök, kuna nii jääb Pärnu-Lelle liin vähemalt kuueks aastaks raudteeühenduseta.

«See on ikka pikk aeg. Väga halb uudis,» ütles Kukk kokkuvõtvalt, lisades, et pärast infrastruktuuri rahade jaotuse selgumist oli poleemikat omajagu.

«Mina sain aru, et üks variant oli see, et riik sõlmib Edelaraudteega pika lepingu ja ettevõte renoveerib raudtee ise. Ju siis on seda asja vahepeal arutatud… Ei oskagi öelda, millega see otsus täpselt seotud on.»

Välismaal viibiv Pärnu linnapea Romek Kosenkranius vastas sõnumiga, et valitsuse otsuse valguses muutus Rail Balticu projektiga jätkamine vaid olulisemaks.

Maavanem: Rail Balticu trassile peavad tulema kohalikud peatused

«Uudis on kahtlemata negatiivne, sest juhtub ju see sisuliselt homme,» kommenteeris Pärnu maavanem Kalev Kaljuste valitsuse otsust, lisades, et tähelepanu väärib otsuse tegemise kuupäev – see sündis samal kuupäeval, mil 1981. aastal avati rongiliiklus Tallinnast läbi Pärnu ja Mõisaküla Riiga.

Kaljuste hinnangul oli aga tänane otsus ootuspärane seoses hiljutiste arengutega, kui valitsusega lepiti kokku, et Pärnu lennujaama uuendamist toetatakse 20 miljoni euroga. «Kas just nii kiiresti, aga karta oli, et nii läheb,» lausus ta.

Maavanema sõnade kohaselt muutub raudteetrassi äärde jäävatel inimestel teekond pealinna umbes tunnikese võrra pikemaks, sest bussiga reisides tuleb sõita läbi Pärnu.

Kaljuste arvas, et riik peaks keskenduma nüüd Rail Balticu trassil Pärnumaale jäävate kohalike peatuste planeerimisse. Üks kohalik peatus võiks olla Põhja- Pärnumaal, näiteks Tootsis, teine Lõuna Pärnumaal Häädemeestel, pakkus ta. «Kui riik leiab raha raudteeliikluse rajamiseks Haapsalusse, mis ennast rahaliselt ära ei tasu, tuleks leida raha ka Rail Balticu kohalikeks peatusteks Pärnumaal.»

Allikas: Pärnu Postimees

Tagasi üles