Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti vagunid Putini raudteel

37
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaubarongid. | FOTO: Peeter Langovits.

Riigifima EVR Cargo vagunirendiplaan on esimene seesugune eestimaine suurinvesteering Venemaale – turule, kuhu seal varitsevate karide tõttu ei kipu praegu ükski erafirma. Mitmed eksperdid nimetavad sammu riiklikuks avantüüriks ja maksumaksja raha eest kasiinos mängimiseks.

Otsus, millest jutt käib, sündis tänavu varakevadel suurema avalikkuse tähelepanuta. Just siis läks EVR Cargo juhatus nõukogu ette ambitsioonika äriplaaniga: võtta laenu, tellida Venemaa tehastest 35 miljoni euro eest vaguneid ja hakata sealset vagunipõuda ära kasutades neid suurfirmadele välja rentima.

Riigiettevõtte kohta, mis on suuresti just siinse Vene transiidi kadumise tõttu viimased aastad ärikahjumis kiratsenud, oli plaan väga ambitsioonikas.

Täpsemalt ostetaks kahelt Lääne-Venemaa tehaselt 600 konteinerplatvormi ja 400 poolvagunit.  Esimeses jaos pooled, ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ülejäänu. Riskide maandamiseks loodaks Venemaal EVR Cargo tütarfirma, mis hakkab vaguneid välja rentima.

EVR Cargo vagunirendi plaan / Graafika: Alari Paluots

Eesmärk on tabada kullasoont. Nimelt kehtestas Venemaa transpordijärelevalveasutus Rostransnadzor mullu kohalike vagunitootjate toetamiseks piirangu, mis ei luba riigis üle 22 aasta vanuste vagunite kasutuslube enam pikendada. Euroopas üsna ennekuulmatu piirang tähendas aga, et enam kui 200 000 vagunit tuli maha kanda. Pakkumises tekkis puudujääk ja vagunite rendihinnad tõusid Venemaal lakke.

Raul Toomsalu juhitud EVR Cargo juhatus mõistis, et kui tahta riisuda koor, on asjaga ülikiire: koos rendihinnaga ähvardasid Venemaal peagi tõusta ka vagunite ehitushinnad. EVR Cargo nõukogu, mida veel aprillis juhtis praegune rahandusminister Toomas Tõniste (IRL), kiitis äriplaani vaidluste kiuste heaks.

Läinud nädalal saidki Venemaal valmis esimesed 30 tuttuut Eestile kuuluvat platvormi. Ülejäänud peaksid saabuma lähikuudel. Siis tasub EVR Cargo ka esimese osa sissemaksest, ligikaudu 17,8 miljonit eurot, ja Eesti vagunite rendiäri Venemaal võib pihta hakata.

Võit Venemaa poolel

Kogu lugu võikski siinkohal lõppeda, kui poleks poliitikuid ja raudtee-eksperte, kes peavad EVR Cargo avantüüri Venemaal ülimalt riskantseks investeeringuks. Mõned ei kõhkle toomast paralleeli Eesti Energia kurikuulsa Utah’ projektiga, kus põles lõpuks ära kümneid miljoneid maksumaksja raha.

«Kui keegi oleks tulnud minu käest küsima idee kohta 15 aastaks Venemaale transiidivaldkonda investeerida, ma oleks ta tõenäoliselt uksest välja visanud,» ütles endine majandusminister Kristen Michal (Reformierakond). Tema sõnul veel läinud aasta novembris, kui ta viimast kuud ministriametis oli, EVR Cargol sellist kava polnud.

Michali sõnul on Venemaal täiesti ennustamatu poliitiline kliima ja transiidis valitsevad hundiseadused. «Tahaks tervest mõistusest tulenevalt küsida, kas keegi on kindel, millised on reeglid Venemaal kahe aasta pärast?» päris Michal.

Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal ütles, et suure tõenäosusega EVR Cargo Venemaale investeerides ühegi lääne kehtestatud sanktsiooniga vastuollu ei lähe. Küll aga on samm riskantne, sest Eesti ettevõtted tulevad Venemaalt pigem tagasi, ja sageli kahjumiga.

«Olukord on pehmelt öeldes keeruline. Venemaal on raudtee selgelt strateegiline haru, mis tähendab seda, et seal töötavad inimesed on riigiga väga tihedalt seotud,» ütles Seilenthal.

Kui Venemaa selle kümnendi huvi on olnud kaubavedu ja sealt teenitavad kasumid Eesti asemel oma sadamatesse suunata, siis pole mingit põhjust arvata, et eestlaste tungimist Lõuna-Venemaa raudteedele paremini talutaks. «Keegi ei väida, et see asi raha ei tähenda, aga risk on lihtsalt väga suur,» rõhutas Seilenthal.

Pikalt Venemaa transiidiäriga kokku puutunud Alexela Grupi juht Andreas Laane rõhutas, et oht pole mitte ainult poliitiline, vaid ka majanduslik: vagunite rendiäri on ülimalt kõikuv. Kuigi praegu on vagunite rendihinnad kõrged, küündides 1500 rublani päevas, on see turu maksimum, millest edaspidi on võimalik vaid langeda. Viimane mõõn Venemaal oli alles 2014. aastal, kui poolvaguni rendihind oli kõigest 300 rubla päevas ja rentijad vaevlesid kahjumis. Laane hoiatas, et kui rendihind peaks 50 protsenti langema, kukub sama palju ka vara hind.

Seepärast on Laane sõnul maksumaksja raha investeerimine ebastabiilsele Venemaa turule Eesti riigifirmade ajaloos pretsedenditu samm, mis annab tööd ja raha vaid Venemaa tehastele, terminalidele ja raudteevedajatele. «Nemad on selgelt võidus. Eesti maksumaksjale jäävad aga kõik riskid, mis on sarnased lotomängu või kasiinoskäimisega,» märkis ta.

Alexela kriitikat tasub vaadata aga ka selles valguses, et ettevõte võib olla huvitatud EVR Cargo erastamisest. Kui viimase äri Venemaal peaks õnnestuma, tõuseb Cargo turuväärtus ja erastamine muutub Alexela jaoks väga kalliks.

Transiidiekspert ja pikaaegne Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare ütles tehingut kommenteerides esimese hooga, et see tekitab kõhedust. Venelaste huvi tehingu vastu on tema hinnangul arusaadav – sealsed raudtee-ettevõtted ei saa ebastabiilse rubla ja kõrgete pangaintresside tõttu vaguneid soetada ja seetõttu sobib neile ideaalselt Eesti partner, kes kõik riskid enda kanda võtab.

«Otsustava tähtsusega küsimus on aga see, kui suur see risk meil on. Kui pikad on rendilepingud, mis tingimustel me vagunite ostuks laenu saame ja kuidas on kõik tekkivad riskid Vene operaatorite ja meie vahel jaotunud,» loetles Vare.

Lisaks peab tema sõnul arvestama, et raudteevedu toimub Venemaa jurisdiktsiooni all. «See toob kaasa topeltriski, kuna vagunid võidakse mingil põhjusel arestida. Siis on küsimus, et mis edasi saab, kes maksma peab?» arutles ta.

Kuigi Vare mõistab, et äriettevõttena tahab EVR Cargo uutele jahimaadele laieneda ja raha teenida, on see poliitilisel tasandil küllalt julge samm.

Lisaks Venemaal juba tegutsevatele konkurentidele astub EVR Cargo selle otsusega ka Eesti suurärimehe Oleg Ossinovski kandadele. Nimelt on Skinest Grupi suuromanikul Spacecomi kaudu Venemaal tuhandeid vaguneid ja ta on praegu samuti vaguniparki laiendamas.

Mis on riskid?

Postimeest konsulteerinud asjatundjad avalikustasid, et EVR Cargo enda analüüs tuvastas mitu riski. Näiteks võib juhtuda, et Venemaa otsustab vanad vagunid, mis veel hävitatud pole, uuesti raudteele lubada. Kuigi Ukraina tehased on Venemaa jaoks suletud, võib suurim vedaja Venemaa Raudteed (RŽD) leida viisi puuduolevad vagunid kiiresti hankida.

Kui rendihind langeb alla äriplaanis ette nähtud madalaima piiri ka mõnel muul põhjusel, võib EVR Cargo sattuda laenu teenindamisega raskustesse. Kindla põntsu kogu plaanile paneks aga niihästi rubla devalveerimine kui ka poliitiline otsus, mis jätaks vagunid rakendust leidmata mõneks ajas Venemaale lõksu.

Otsuse tegemise ajal EVR Cargo nõukogu esimees olnud, praegune rahandusminister Toomas Tõniste ütles Postimehele oma napis kirjalikus vastuses, et on olnud alati arvamusel, et raudteeäri võiks ajada ja sellega seotud riske võtta pigem eraettevõtted. «Ka nõukogu lähtus kõne all olevat projekti kaaludes samast seisukohast ning pidas tarvilikuks erainvestorite kaasamist,» meenutas Tõniste. Sama nõudis hiljem majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond), kes kava ainuaktsionäri otsusega heaks kiitis.

EVR Cargo nõukogus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindav asekantsler Ahti Kuningas ütles, et kuigi Venemaaga seotud äri on alati kõrgema riskiga, ta suurt ohtu ei näe. Vagunirent on kõigest üks mitmest riigifirma ärivaldkonnast. Juhtkond tunneb Venemaa turgu hästi. Vaguneid renditaks üksnes neile firmadele, kel on tütarettevõtted Euroopas – nii hakataks võimalikke vaidlusi lahendama lääne, mitte Venemaa kohtutes. Rendilepingud oleks kolmeaastased ja kui midagi nihu lähebki, saab vagunid Eestisse tuua. Seisma need siin ei jääks, sest need hakkaksid asendama vanu, mahakantavaid vaguneid. «Ei saa öelda, et sisenetakse tundmatusse,» võttis Kuningas asja kokku.

Taust on aga laiem. Alles pool aastat tagasi kehtinud kava EVR Cargo erastada on seisma pandud. Juhtkonna ülesanne on ettevõtte väärtust tõsta. Kui kunagi lähebki müügiks, ei saaks nii vanad huvilised nagu Alexela või Skinest Grupp riigifirmat kätte lihtsalt peenraha eest.

Alternatiive pole

EVR Cargo juht Raul Toomsalu ütles, et ettevõtte jaoks pole viimased aastad olnud kergete killast: traditsiooniline kaubaveoäri on Venemaa otsuste tõttu kokku kuivanud ja oli vaja leida uusi ärisuundi.

EVR Cargo eelised Venemaal on tema sõnul odav laenuraha ja vajalikud äriteadmised. Venemaal on kasutuses 1,1 miljonit vagunit, Eesti osa on sellest vaid tilluke tuhat vagunit. «See pole liiga ambitsioonikas. Lisaks teeme koostööd Venemaa suurimate raudteeoperaatoritega. Meie tehing äri mõttes ei ole kuidagi kõrge riskiga. See, et meie vara sealt ära kaoks, see on võimatu,» lausus Toomsalu.

Lubatud tütarettevõte on alles loomisel. Ka erainvestorit pole veel kaasatud, sest seda on kavas teha pärast äriplaani rakendumist.

Toomsalu sõnul on Eesti poliitikud aastaid kütnud hirmu, nagu oleks Venemaa kõige suurem vaenlane. «Aga me oleme Venemaaga ühes raudteesüsteemis. Kui me soovime, et Eesti raudteeäri edasi kestaks, siis me lihtsalt ei saa ilma Venemaata,» rääkis ta.

Kriitikute põhilist hirmu – nagu võiks vagunite rendihind kolinal alla tulla – Toomsalu ei jaga. Prognoosid ennustavad Venemaale paremat majanduskasvu. Mitmed lääne firmad olevat turule tagasi pöördunud. «Järgmise seitsme aasta jooksul me ei näe, et nõudlus võiks järsult langeda,» märkis juhatuse esimees.

Toomsalu sõnul ootab EVR Cargo tehingust kõrget tootlust: umbes 3,3 miljonit eurot renditulu aastas. «Kui riigifirmadelt oodatakse investeeringute pealt kümneprotsendilist tootlust, siis meie ületame seda ikka mitu-mitu korda.»

Kui aga Venemaal peaks tõesti midagi juhtuma, siis on EVR Cargol Toomsalu sõnul väljumistee olemas: «Toome vagunid tagasi Eestisse, kuna siin võib neid nagunii tarvis minna.»

Tagasi üles