Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ministrid: peame loobuma keskkonda koormavast majandusest

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Siim Kiisler | FOTO: Tairo Lutter

Euroopa Liidu (EL) keskkonnaministrid arutasid neljapäevasel mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ökoinnovatsiooni ja jätkusuutlikumale eluviisile ülemineku kiirendamist.

Ministrite sõnul tuleb jätkusuutlike harjumuste saavutamiseks asendada senine majandusmudel ringmajanduse mudeliga.

Üks ÜRO kestliku arengu eesmärkidest on jätkusuutlikud tarbimis- ja tootmisharjumused. Selle saavutamiseks tuleb senine majandusmudel, mis toimib põhimõttel võta-tooda-raiska, asendada ringmajanduse mudeliga, kus rõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Ringmajandus vajab ka uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme ja ärimudeleid, teatas ministeerium.

«Kui soovime oma elatustaset hoida ja tõsta, vajame värsket mõtteviisi ja uusi lahendusi. Siin tulebki mängu ökoinnovatsioon. Jäätmed võivad olla väga väärtuslik ressurss, tooteid võib luua keskkonnasõbralikumaks ning protsessid võivad olla nutikamad ja tõhusamad,» ütles kohtumist juhatanud keskkonnaminister Siim Kiisler.

Ökoinnovatsioon on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteediks, mida jagame eesistumistrio partnerite Bulgaaria ja Austriaga.

Ministrid arutasid töögruppides toodete keskkonnainfo kättesaadavuse, nutikate linnade ning rahastuse teemadel.

Tarbijad saavad oma valikutega suunata ettevõtteid jätkusuutlikuma tootmise poole. Valikute tegemise hõlbustamiseks on tarbijatel aga vaja infot toodete ja teenuste keskkonnajalajälje kohta ning üks võimalusi selleks on nn ressursipass. See sisaldaks infot iga toote põhiliste keskkonnaparameetrite kohta.

Ministrid arutlesid ka jätkusuutliku linnakeskkonna teemal. «Praegu elab umbes 73 protsenti eurooplastest linnades, mis tähendab ka suurenenud survet keskkonnale. Keskendusime projektidele, mis aitaksid muuta meie igapäevast keskkonda paremaks. Näiteks niinimetatud rohelised katused ja fassaadid, avatud haljasalad, tehismärgalad, ojade ja jõgede taastamine. Need kõik aitavad parandada õhukvaliteeti, vähendada õhutemperatuuri ja ennetada üleujutusi,» ütles Kiisler.

Selleks, et tavapäraste toimimisviiside asemel võetaks aina enam kasutusele ökoinnovatiivseid lahendusi, tuleb investeeringuid suunata rohkem jätkusuutlikesse tegevustesse.

«Jätkusuutlik rahastamine tähendab keskkonna, majanduse ja ühiskonna samaaegset väärtustamist. Rohelistesse lahendustesse ei saa investeerida lihtsalt sellepärast, et need on rohelised; need peavad olema ka tulusad ja kasulikud,» rõhutas Kiisler.

Keskkonnaministrite mitteametlik kohtumine jätkub reedel kliimamuutuste teemal.

Tagasi üles