Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ametlik selgitus: miks kaotas Eesti ELi kohtus 700 000-eurose toetuste vaidluse?

Lisatud graafik!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valitsemine. | FOTO: Panthermedia/Scanpix

Maaeluministeerium selgitab lähemalt, mis oli Euroopa Liidu kohtu eilse otsuse taga, millega otsustati jätta rahuldatama Eesti riigi hagi Euroopa Komisjoni vastu 691 700 euro ulatuses. Ka kinnitab asutus, et toetuse saajatelt keegi raha tagasi nõudma ei hakka.

Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Ranniku sõnul pärinevad vaidlusalused toetused ajavahemikust 2009 -2011 ja on seotud Euroopa Komisjoni 2011. aastal läbi viidud auditiga, kus hinnati Komisjoni nõuetele vastuse süsteemi rakendamist eelpool mainitud perioodil.

«Nõuetele vastavuse süsteem kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) pindala- ja loomatoetuste taotlejatele,» rääkis Rannik. Ta selgitas, et selle eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

«Seega ei ole tegemist nõuetega, mille eest makstakse toetusi, vaid täiendava kontrollisüsteemiga enamike selliste õigusaktides kehtestatud nõuete üle, mida põllumajandustootmisega kaasnevalt tuleb järgida,» lausus Rannik. Tema sõnul tuleb neid nõuded järgida ka sellisel põllumajandusmaal, mille kohta toetust ei taotleta.

Kokku kontrollitakse nõuetele vastavuse süsteemi raames umbes 250 erinevat nõude kriteeriumi. Igas valdkonnas kontrollib nõudeid see ametkond, kes vastavatele õigusaktidele tavapärast järelevalvet teeb. «Kõiki nõuetele vastavuse nõudeid peavad täitma kõik põllumajandustootjad, kes taotlevad vähemalt üht pindala- või loomatoetust,» märkis Rannik.

Neli aastat pärast auditi läbiviimist, 2015. aasta jaanuaris tegi Euroopa Komisjon otsuse, et nõuetele vastavuse süsteemi rakendamine Eestis ei ole täielikult Euroopa Liidu eeskirjadega kooskõlas ning tegi finantskorrektsiooni.

«Euroopa Komisjoni hinnangul ei olnud perioodil 2009–2011 täielikult tagatud maastikuelementide ning linnu- ja taimeliikide kaitse ning lämmastiku kasutamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse kontroll,» rääkis maaeluministeeriumi esindaja. Kuna Eesti ei nõustunud kolme aasta kohta esitatud korrektsiooniga kokku summas 691 746 eurot, siis esitatigi sama aasta märtsis otsuse tühistamiseks hagi üldkohtusse.

«Peamised seisukohad selleks olid, et Euroopa Komisjon on eksinud otsuse aluseks olnud faktiliste asjaolude hindamisel, mistõttu ohtu Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) ega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ei tekitatud, ning et Euroopa Komisjon rikkus otsust vastu võttes ka proportsionaalsuse, õiguskindluse ja hea halduse põhimõtteid, samuti põhjendamiskohustust,» selgitas Rannik.

Komisjoni otsusega määrati finantskorrektsioon väikseima kindlapiirilise summana kaks protsenti kõigist seotud toetustest. «Kuna korrektsioon on kindlapiiriline, puudutab nõuete määratlemist ja kontrollisüsteemi ning ei ole seotud konkreetsete taotlejatega, siis ei nõuta üheltki põllumajandustoetuste taotlejalt toetust tagasi,» kinnitas maaeluministeeriumi esindaja.

Ta lisas, et finantskorrektsiooniga määratud summa ulatuses ei kata vastavad Euroopa Liidu fondid (EAGF, EAFRD) tehtud kulutusi ja Euroopa Komisjon on selle summa Eestile tehtud vahemaksetest maha arvanud.

«Kuna kohtuotsus on veel väga värske, on edasisi samme kommenteerida vara,» märkis Rannik Euroopa Liidu kohtu 12. juuli otsuse osas, mis jättis Eesti riigi hagi ligi 700 000 euro ulatuses rahuldatama.

Välisministeeriumi kinnitusel Eestil rohkem selliseid põllumajandustoetusi käsitlevaid vaidlusi Euroopa Liidu kohtus pooleli ei ole.

Kui aga vaadata perioodi 2010-2016 lõikes, kui palju on Euroopa Komisjon otsustanud jätta välja makstud toetusi kinnitamata, siis kui ELi uusim liikmesriik Horvaatia välja jätta, on Eesti käitumine väga eeskujulik olnud.

Kui Kreekal küündib finantskorrektsiooni osakaal makstud toetustest ligi üheksa protsendini, Prantsusmaal ja Portugalil pea nelja protsendini, siis Eestil on see vaid 0,11 protsenti.

Vaata lähemalt ka juuresolevalt graafikult!

Tagasi üles