Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Turvahiiu juhi identiteet varastati

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Alf Göransson. | FOTO: Jonas Ekstr/Scanpix

Rootsi suurima turvafirma Securitas juht Alf Göransson kuulutati sel nädalal kohtus pankrotistunuks, kuna talt oli varastatud identiteet. Identiteedivarguse avalikustas Securitas börsiteate vahendusel.

Ettevõtte teatel kuulutati alates 2007. aastast Securitast juhtinud Göranssoni pankrot välja esmaspäeval, 10. juulil Stockholmi ringkonnakohtus valeinfole tuginedes. Securitas lisas, et Göransson kaebab pankrotiotsuse edasi, ning juba kolmapäeval otsustaski Svea õuekohus madalama astme kohtu otsuse tühistada.

Kurjategija varastas Göranssoni identiteedi märtsi lõpus ning taotles aprillis laenu, pärast seda esitas ta Göranssoni nimel ka pankrotihagi. Eilse seisuga polnud teada, kui suurt laenu kurjategija küsis, kas ta seda ka sai ja millist tüüpi laenuga oli tegemist, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industrie.

«Rünnak pole põhjustanud ettevõttele muud kahju peale selle, et meie tegevjuht tunnistati pankrotistunuks,» kinnitas Securitase pressiesindaja Gisela Lindstrand.

Kohtu esindaja Maria Hellberg ütles CNNile, et Rootsis piisab pankrotiasja menetlusse võtmiseks vaid kirjast, kus on allkirjastatud deklaratsioon maksejõuetuse kohta. Allkiri ei pea olema notariaalselt tõestatud ning avalduse eest ei pea ka maksma. «Tegemist on väga haruldase juhtumiga,» kinnitas Hellberg. «Ma pole sellisest asjast mitte kunagi varem kuulnud.»

Selge pole ka, miks kurjategija Göranssoni pankrotti soovis. «Ma ei tea, kuidas kriminaalid mõtlevad,» lausus Hellberg.

Info kõigile lihtsalt kättesaadav

Securitas ei ole mitte üksnes Rootsi suurim turvafirma, vaid ka üks suuremaid turvafirmasid kogu maailmas, mistõttu on intsident ettevõttele häbiväärne ning tõstatab küsimusi andmete turvalisuse kohta riigis, mis on digiteerimise esirinnas, kirjutas Bloomberg. Rootsi on maailmas üks arenenumaid riike digitaalmaksete osas – krediitkaarte aktseptivad isegi kodutute esindajad ja näiteks ABBA muuseumis ei ole mitte kusagil võimalik sularahas maksta.

Rootsi soovib muuta ühiskonda kõigis valdkondadeks väga läbipaistavaks ja hästi dokumenteeritavaks ning on seadnud eesmärgiks, et avalik info oleks vaevata ligipääsetav. Näiteks on kõigil võimalik vaadata oma naabri või kolleegi maksuaruannet. Nii nagu paljudes rikastes riikides, kasvavad mühinal veebipoodlemine ja online-laenamine.

Samal ajal on ka järsult kasvanud identiteedipettused. Ainuüksi selle aasta esimesel poolel on Rootsis esitatud identiteedivarguse kohta 12 800 avaldust. Maailmas on Rootsi identiteedivarguse juhtumite poolest kümnendal kohal, kirjutas Financial Times. Ajaleht lisas, et identiteedivargused on sagenenud ka näiteks Suurbritannias.

Finantskuritegudega tegeleva mittetulundusettevõtte Cifas analüüsi järgi on just ettevõtete juhid ülejäänud inimestega võrreldes kaks korda sagedamini identiteedivarguse sihtmärgiks. Kriminaalid kasutavad ettevõtete andmebaase oma ohvrite väljavalimiseks.

Securitas toonitas siiski, et Göransson ei langenud sellise röövi ohvriks, mille eest ettevõte ise kaitset pakub. Samas müüb grupp ettevõtetele ka infotehnoloogiariskide juhtimise teenust ning pakub turvateenust ettevõtete juhtidele.

Aktisa hinda eriti ei mõjutanud

Nagu öeldud, on Eestiski teenust pakkuv Securitas maailma üks suuremaid turvafirmasid, mis tegutseb 53 riigis ja andis läinud aastal tööd enam kuid 335 000 inimesele. Mullu kasvas  ettevõtte käive üheksa protsenti, 88 miljardi Rootsi kroonini (kaheksa miljardi euroni) ja kasum kaheksa protsenti, 2,6 miljardi kroonini (0,26 miljardi euroni).

Ettevõte asutati 1934. aastal Lõuna-Rootsis Helsingborgis, kui Erik Philip-Sörensen ostis väikese turvafirma. Praeguse nime sai ettevõte 1972. aastal Vana-Rooma kaitsejumala järgi. Tollest ajast pärineb ka firma logo – kolm punast täppi.

1976. aastal müüs Philip-Sörensen ettevõtte oma kahele pojale, kes hiljem jagasid firma pooleks. Välistegevus jäi ettevõtte poolele, millest hiljem sai Group 4 Securicor ja mis nüüd kannab nime G4S, ning Rootsis tegutsevast poolest sai Securitas.

Stockholmi börsile läks Securitas 1991. aastal ning hakkas seejärel kiiresti kogu maailmas ettevõtteid üle võtma. Praegu tuleb umbes kolmandik firma käibest Euroopast, kolmandik Põhja-Ameerikast, viiendik Ladina-Ameerikast ning ülejäänud mujalt maailmast.

Firma aktsiale tegevjuhi häbiväärne identiteedikaotus eriti mõju ei avaldanud. Securitase aktsia hind oli eile pärastlõunaks langenud 0,4 protsenti, 140 Rootsi kroonini.

Securitas AB

Turuväärtus 48,7 mld Rootsi krooni (5 mld eurot)

Aktsia hinna muutus

  • aasta algusest: –2,4%
  • aastaga: +4,6%
  • dividendid: 3,75 Rootsi krooni aktsia kohta
  • dividenditootlus: 2,68%

Analüütikute soovitused

  • Osta: 8 analüütikut
  • Hoia: 4 analüütikut
  • Müü: 1 analüütik
Tagasi üles