Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

ELi liikmesriigid pani paika 2018. aasta eelarve põhisuunad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eelarvekõnelused | FOTO: Panthermedia/Scanpix

Euroopa Liidu suursaadikud leppisid täna kokku nõukogu seisukohas 2018. aasta ELi eelarveprojekti suhtes enne Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste alustamist oktoobris. Ka otsustati toetada 2017. aasta ELi eelarve suurendamist.

Nõukogu seisukoht 2018. aastaks hõlmab 158,9 miljardit eurot kulukohustustena ning 144,4 miljardit eurot maksetena, mis on vastavalt 0,6 protsenti ja 7,4 protsenti suurem võrreldes 2017. aasta ELi eelarvega. Maksed suurenevad märkimisväärselt, kuna eelduste kohaselt saavutab 2014.-2020. aasta programmide rakendamine pärast käivitusperioodi täie kiiruse.

Nõukogu seisukohas on oluline rõhuasetus meetmetel, mille eesmärk on stimuleerida töökohtade loomist ja majanduskasvu, tugevdada julgeolekut ning tegeleda rändeküsimusega. Samuti jäetakse piisav varu ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 ülemmäärade suhtes, juhuks kui tekib ootamatuid vajadusi.

«Ma usun, et nõukogu seisukoht annab kindla aluse, mille põhjal leppida kokku selline 2018. aasta ELi eelarve, mis viiks liitu edasi,» rääkis eelarve protsessi ja läbirääkimisi nõukogu eesistuja poole pealt vedav Märt Kivine, Eesti rahandusministri asetäitja ja eesistujariigi eriesindaja ELi eelarve küsimustes.

Ta lisas, et nõukogu teeb kooskõlas oma üldiselt kokkuhoidliku lähenemisega eelarvele ettepaneku suunata ressursid kõige suurema lisaväärtusega valdkondadele. Samuti aitab nõukogu seisukoht ELil tegutseda kiirelt siis, kui tekivad uued väljakutsed. «Õigeaegne kokkulepe 2018. aasta eelarve suhtes on ELi usaldusväärsuse proovikivi ja eesistujariigi prioriteet,» lisas Kivine.

Nõukogu alaliste esindajate komitee kiitis 12. juulil 2017 heaks ka kaks komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse ELi toetust noortele töötutele, et aidata neil tööd otsida, ning toetatakse 2016. aasta maavärinatest mõjutatud Itaalia piirkondade ülesehitamist.

Paranduseelarve projektiga nr 3 suurendatakse 2017. aasta ELi eelarvet 500 miljoni euro võrra kulukohustustena noorte tööhõive algatuse jaoks. Paranduseelarve projektiga nr 4 võetakse kasutusele 1,2 miljardit eurot ELi solidaarsusfondi raames pärast Abruzzos, Lazios, Marches ja Umbrias toimunud maavärinaid.

Majanduskasvu ja töökohtade loomise jätkumine on endiselt üks nõukogu tähtsamaid prioriteete. 2018. aastal tahab nõukogu toetada arukat ja kaasavat majanduskavu 76,5 miljardi euroga kulukohustuste poolel ja 66,4 miljardi euroga maksete poolel, mis vastab 2,1 protsenti ja 17,5 protsendi suurusele tõusule võrreldes 2017. aastaga.

Selle rubriigi all rahastatavad meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

  • ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm «Horisont 2020» - 10,6 miljardit eurot kulukohustustena ja 10,8 miljardit eurot maksetena, s.o võrreldes ELi 2017. aasta eelarvega vastavalt 2,6 protsenti ja 5,8 protsenti rohkem
  • Euroopa ühendamise rahastu üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja sidevõrkude toetamiseks - 4,3 miljardit eurot kulukohustustena ja 2,1 miljardit eurot maksetena (+3,9 protsenti ja +31,7 protsenti), sealhulgas panused ühtekuuluvusfondist
  • Erasmus+ programm - 2,3 miljardit eurot kulukohustustena (+9,5 protsenti) ja 2,1 miljardit eurot maksetena (+13,1 protsenti)
  • uus Euroopa solidaarsuskorpus - 72,8 miljardit eurot kulukohustustena ja 55,7 miljonit eurot maksetena
  • Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks - 556,9 miljonit eurot kulukohustustena ja 401,4 miljonit eurot maksetena
  • noorte tööhõive algatus - 233,3 miljonit eurot kulukohustustena ja 600,0 miljonit eurot maksetena

Turvalisuse kõrge tagamiseks nõustus nõukogu komisjoni pakutud summadega. See tähendab võimalust kulutada Sisejulgeolekufondist 720,0 miljonit eurot kulukohustustena ja 481,2 miljonit eurot maksetena tõhusamaks piiride kaitseks, võitluseks piiriülese kuritegevusega, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi loomiseks.

Samuti kinnitas nõukogu komisjoni väljapakutud 719,2 miljonit eurot kulukohustustena ja 594,4 miljonit eurot maksetena Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks, et tulla toime rändesurvega. See raha võimaldab liikmesriikidel käsitleda rändevooge, integreerida isikuid, kel on õigus riiki jääda, ning saata tagasi neid, kel seda õigust ei ole.

Nõukogu seisukoht sisaldab ka 200,0 miljonit eurot kulukohustustena ja 220,6 miljonit eurot maksetena ELi erakorralise toetuse mehhanismi jaoks ELi piires. See võimaldab ELil aidata liikmesriike, kes seisavad silmitsi loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofiga, näiteks järsu ja massilise pagulaste ja rändajate sissevooluga.

Seoses halduskuludega tunnustas nõukogu jõupingutusi, mis on tehtud töötajate viie protsendi vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Nõukogu rõhutas, et ELi institutsioonide töötajate hulka tuleb pidevalt jälgida, et tagada, et saavutatud kokkuhoid oleks püsiv.

Tagasi üles