Aruanne: Nord Streami ehitustööd pole meres erilisi häiringuid tekitanud
11. aprill 2011, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Streami gaasitorustiku ehitustööd pole Eesti majandusvööndi merekeskkonnas erilisi häiringuid tekitanud, näitas Soome lahes lõppenud täiendavate uurimistööde teine etapp.
Aruandest selgub, et põhjalähedase veekihi hägusus jäi suhteliselt madalaks ning uuringud ei tuvastanud otsest seost hägususe muutuste ja torujuhtme paigaldustööde vahel, vahendas keskkonnaministeerium.
Mõõteseadmed registreerisid vaid ühe sündmuse, kui hägusus põhjalähedases kihis tunduvalt suurenes, kuid sellel ajal oli lahel torm. Soome lahe põhjalähedases kihis registreeriti kohati ka madalat hapnikusisaldust.
Ka dioksiinide sisaldus Soome lahe ida- ja lääneosa 3-4-aastastes räimedes jäi piirnormist madalamaks.
Möödunud aasta septembrist kuni tänavu jaanuarini kestnud uurimistöödeks paigaldasid mereuurijad Soome lahe Eesti majandusvööndis põhjalähedasse veekihti poijaamad. Jaamades paiknevad seadmed mõõtsid Nord Streami ehitustööde ajal pidevalt hoovuse kiirust, vee hägusust, hapnikusisaldust, temperatuuri ja soolsust. Ehituse vahetus läheduses olevad seirepunktid kogusid täpsemaid andmeid ka vee kihistuse, hägususe, hapnikusisalduse, toitainete sisalduse jne kohta.
Uurimistööde esimene etapp lõppes mullu augustis. Selle käigus hindasid uurijad torujuhtme paigaldamiseelset seisundit. Selleks kogusid ja analüüsisid nad põhjasetete proove raskemetallide ja dioksiinide sisalduse määramiseks, hindasid gaasitrassi kulgemise vahetus läheduses põhjaelustikku, mõõtsid vee temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust, hägusust, toitainete sisaldust jne.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialist Heidi Käär rääkis, et teise etapi tulemused ja järeldused on esialgsed ning täpsemate hinnangute saamiseks kasutatakse ka matemaatilist modelleerimist. «Saame uurijatelt lõplikud järeldused koos lõpparuandega selle aasta lõpus,» lisas ta.
Nii esimese kui ka teise etapi mõõdistusi tegid Meresüsteemide Instituudi ja Eesti Mereinstituudi spetsialistid, kasutades Tallinna Tehnikaülikooli uurimislaeva Salme. Mõne aasta möödumisel on neil kavas uurida gaasijuhtme pikemaaegset mõju.
Uurimistööd toimuvad vastavalt Nord Streami gaasijuhtme ehitusgraafikule ja neid rahastab Keskkonnauuringute Keskus. Mitu aastat kestva projekti maksumus on üle nelja miljoni krooni.
Nord Streami gaasitorustiku rajamise mõju-uuringutega Soome lahe merekeskkonnale saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.