Teadusajakirjas Science ilmunud uuringus tuuakse välja, et kliimasoojenemine põhjustab USAs jõukuse koondumist veelgi väiksema protsendi inimeste kätte.
Uuring: kliima soojenemine suurendab sotsiaalset lõhet (1)
9. juuli 2017, 22:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõunaosariigid, mis kipuvad olema vaesemad, kannatavad kontrollimatu kliima soojenemise käes ka kõige rohkem, toob uuringust välja WEF. Kliima kuumenedes hakkab jõukus liikuma põhja poole, kus on jahedamad (ja jõukamad) osariigid.
«Kliimamuutus läheb paljudele osariikidele väga kalliks maksma,» ütles California, Berkeley Ülikooli dotsent Solomon Hsiang. «Kui me jätkame oma praegusel teel, siis meie uuringu järgi võib selle tulemuseks olla USA aegade suurim vara liikumine vaestelt rikastele.»
«Üha kuumemaks muutuv kliima tõstab vägivaldsete kuritegude arvu, vähendab töötajate produktiivsust, tõstab õhu jahutamisele minevaid kulusid ja seab ohtu inimeste tervise,» lisas Hsiang.
Uurijad koostasid 116 erinevat kliimamuutuste mudelit, et hinnata nende rahalist kahju. Arvesse võeti seda kuidas tõusev temperatuur, tõusev merevee tase, muutuv sademete hulk ja tugevamaks muutuvad orkaanid mõjutavad põllumajandust, kuritegevust, tervisehoidu, energiasektorit, tööjõudu ja rannikuäärseid asulaid.
«Kui praegu midagi ette ei võeta, et soojenemist pidurdada, siis tabab Mehhiko lahe äärseid alasid majanduslik katastroof,» ütles Rutgersi Ülikooli maateaduste professor Robert Kopp. «See regioon kannatab kõige enam üha tugevamaks muutuvatest orkaanidest ja merevee tõusust.»
Uuring näitab, et kui kliimat soojendavate heitgaaside mahtu ei vähendada, siis 3 - 5 kraadine muudatus õhutemperatuuris (mis on prognoositud selle sajandi viimasele kahele aastakümnele) toob kaasa masu, mis on võrreldav 2007. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisiga. Ainult, et see ei möödu nii lihtsalt, eriti kõige rohkem mõjutatud aladel.
Laias laastus tuuakse välja, et iga lisanduv Fahrenheiti kraad (0,55 Celsiuse kraadi) maksab USAle umbes 0,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Uurijad koostasid nende numbrite saamiseks 29 000 simulatsiooni USA majandusest.
«Me otsustame täna kuidas meie lapsed hakkavad elama,» ütles uuringu üks koostajatest, James Rising.