Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vaata, millised riigid kulutavad kõige rohkem oma SKTst sõjaväele

20
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mässulised Lõuna-Sudaanis 2013. aastal | FOTO: Goran Tomasevic

Business Insider on koostanud nimekirja riikidest, kes kulutavad kõige rohkem oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) sõjaväele.

Üleüldiselt on maailma suurim sõjaväe peale kulutaja USA (611 miljardit dollarit sellel aastal). Ühendriikidele järgnevad Hiina (215 miljardit) ja Venemaa (69 miljardit).

Kui võtta sõjaväelisi kulutusi aga mitte eelarve suuruse järgi, vaid protsendina sisemajanduse kogutoodangust, siis tekib hoopis teistsugune vaatepilt.

12) Jeemen - 4,02 protsenti SKTst

Rahvaarv: 27,4 miljonit (48. kohal maailmas)

Üle 40 protsendi Jeemeni elanikkonnast on alla 14-aastased. Keskmine vanus on 19. Armeega võib liituda alates 18. eluaastast ja see on vabatahtlik.

Jeemen on 2014. aastast saadik olnud kodusõjas, alates selles ajast kui Houthi mässulised võtsid suure osa riigist relva jõul enda kontrolli alla. Pärast seda on Saudi Araabia ja mitmed nende Araabia riikidest liitlased sekkunud konflikti. USA ja Suurbritannia on pommitanud mässulisi droonidega.

Jeemenis on hetkel humanitaarkriis ja suur näljahäda, mida ÜRO on nimetanud maailma suurimaks. Riigis on koolerapuhang.

11) Liibanon - 4,04 protsenti SKTst

Rahvaarv: 6,2 miljonit (108. kohal maailmas)

Liibanonis saab sõjaväega vabatahtlikult liituda 17- kuni 30-aastaselt.

Osa riigist on Hezbollah käes, mis on šiiitlik islamistlik organisatsioon ja mille kuus riiki (sh USA ja Iisrael) on tunnistanud terroristlikuks organisatsiooniks. Hezbollah oli 2006. aastal sõjas Iisraeliga. Liibanoni piiri taga raevutsev Süüria konflikt on toonud riiki üle miljoni sõjapõgeniku.

10) Armeenia - 4,1 protsenti SKTst

Rahvaarv: 3,1 miljonit (136. kohal maailmas)

Sõjaväega saab vabatahtlikult liituda 18- kuni 27-aastaselt. Mehed peavad veetma kohustuslikus korras sõjaväes kaks aastat.

Teisipäeval teatas Aserbaidžaani kaitseministeerium, et Armeenia relvajõud on rikkunud kahe riigi vahelist relvarahu 24 tunni jooksul 128 korral. Kahe riigi vaheline konflikt algas 1988. aastal, kui Armeenia üritas haarata enda kätte osa Aserbaidžaani territooriumist.

1994. aastal sõlmiti relvarahu, kuid pinged on siiani õhus, sest Aserbaidžaanile kuuluval Mägi-Karabahhi territooriumil elavad peamiselt armeenlased.

Eelmisel aastal algasid Armeenia pealinnas vägivaldsed protestid, mille käigus nõuti president Serzh Sarkisiani tagasi astumist ning vangistatud opositsiooniliidri Jirair Sefiliani vabastamist.

9) USA - 4,35 protsenti SKTst

Rahvaarv: 324 miljonit (4. kohal maailmas)

USAs saab vabatahtlikult liituda armeega 18-aastaselt. Vanemate nõusolekul ka 17-aastaselt.

2011. aasta seisuga viibivad USA väed 150 erinevas riigis. Praegu tegelevad USA väed aktiivsete õhurünnakutega Jeemenis, Iraagis ja Süürias. Kõigis kolmes riigis on sattunud Ühendriikide väed tsiviilisikute surmade pärast terava kriitika alla.

8) Alžeeria - 4,48 protsenti SKTst

Rahvaarv: 40,3 miljonit (37. kohal maailmas)

Armeega saab vabatahtlikult liituda 17-aastaselt. Mehed peavad vanuses 19-30 veetma 18 kuud sõjaväes.

Alžeerias oli 1992. aastal kodusõda, kui sõjavägi üritas läbi viia riigipööret. Verises konfliktis hukkus üle 100 000 inimese. 1999. aastal sõlmis Alžeeriat veel praegugi valitsev president Abdelaziz Bouteflika mässulistega vaherahu ja keelas ära seni võimul olnud partei.

Praegu üritab Alžeeria koos Egiptuse ja Tuneesiaga leida rahumeelset lahendust Liibüa konfliktile.

7) Jordaania - 4,65 protsenti SKTst

Rahvaarv: 8,2 miljonit (97. kohal maailmas)

Suurim vanuserühm on alla 14-aastased ning elanike keskmine vanus on 22 aastat.

Armeega saab liituda 17-aastaselt. 2007. aastal viidi sisse kohustuslik ajateenistus meestele. 2014. aastal kehtestas Jordaania lennupiirangud kutseealistele meestele, et valmistuda võitluseks ISISega.

Juunis, pärast diplomaatilist konflikti, liigutas Saksamaa oma väed Jordaaniast Türki. Liibanon teeb tihedat sõjalist koostööd USAga ja on üks nende suurimaid liitlasi. Jordaanias paiknevad mitmed USA sõjaväebaasid, mida kasutatakse Iraagis ja Süürias toimuvates operatsioonides.

6) Aserbaidžaan - 4,7 protsenti SKTst

Rahvaarv: 9,9 miljonit (92. kohal maailmas)

18- kuni 35-aastased mehed peavad läbima 18 kuud kestva ajateenistuse. Ülikooli lõpetajad pääsevad 12 kuu pikkuse ajateenistusega.

Nagu eelpool mainitud, siis Aserbaidžaani ja Armeenia vahelised suhted on isegi pärast 1994. aasta vaherahu pingestatud, seda paljuski Mägi-Karabahhi territooriumi pärast.

5) Iisrael - 5,69 protsenti SKTst

Rahvaarv: 8,2 miljonit (99. kohal maailmas)

Iisraelis peavad ajateenistuse läbima nii mehed kui naised, kuigi mehed peavad teenima kauem (mehed 32 ja naised 24 kuud).

Iisrael on juba aastakümneid ristanud sarvi Palestiinaga ja tõrjunud rahvusvahelisi katseid rahu sobitamiseks. Iisrael okupeerib peamiselt moslemitest koosnevat Jordani Läänekallast juba 1967. aastast saadik ja on olnud sisuliselt pidevas madala intensiivsusega sõjalises konfliktis.

4) Saudi Araabia - 7,98 protsenti SKTst

Rahvaarv: 28,2 miljonit (47. kohal maailmas)

Mehed võivad vabatahtlikult liituda armeega 17-aastaselt. Naised sõjaväega liituda ei või.

Nafta pealt kõva raha teenivad saudid kirjutasid hiljuti alla lepingule USAga, tellides neilt 110 miljardi dollari eest sõjatehnikat. Lepingut on tugevalt kritiseeritud, sest Saudi Araabia on tekitanud Jeemeni sõtta sekkudes arvukalt tsiviilohvreid. Samasuguste relvatehingute eest Saudi Araabiaga on kritiseeritud ka Suurbritanniat.

Saudi Araabia ja tema liitlased lõikasid hiljuti kõik sidemed Katariga, süüdistades neid terrorismi toetamises.

3) Omaan - 8,61 protsenti SKTst

Rahvaarv: 3,4 miljonit (134. kohal maailmas)

Armeega võib vabatahtlikult liituda vanuses 18-30 eluaastat.

Omaan teeb tihedat sõjalist koostööd Suurbritanniaga. Viimasel on riigis isegi oma sõjaväebaas. Suurbritannia müüs hiljuti Omaanile ka 2,5 miljardi naela eest sõjatehnikat.

Kahe riigi vahelist sõjalist koostööd on kritiseerinud mitmed inimõiguste grupid, sest Omaanis piiratakse eneseväljendust ja diskrimineeritakse naisi. Samuti on Omaanis probleeme vägivallaga migrantidest tööliste vastu.

2) Iraak - 8,7 protsenti SKTst

Rahvaarv: 38,1 miljonit (37. kohal maailmas)

Keskmine vanus on Iraagis 19. Armeega võib vabatahtlikult liituda 18-40-aastaselt.

Iraagi sõjaväele minev SKT on järsult kasvanud pärast 2011. aastat, enne moodustas see ainult 3,18 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Iraaki laastas tugevalt aastatel 2003-2011 kestnud sõjas, kui USA juhitud koalitsioon kukutas diktaator Saddam Husseini.

Pärast Husseini kukutamist on tulnud aga pidevalt võidelda vägivalla ja ekstremismi vastu. 2014. aastal vallutas ISIS suure osa Iraagist, mis on nüüdseks küll tagasi võetud. Sellest hoolimata on sõjast jäänud häving põhjalik.

1) Lõuna-Sudaan - 10,32 protsenti SKTst

Rahvaarv 12,3 miljonit (75. kohal maailmas)

Vaesusest, näljast ja sõjast räsitud Lõuna-Sudaanis on keskmine vanus ainult 17 eluaastat ja 44 protsenti elanikkonnast on alla 14-aastased.

UNICEFi andmetel teenib 2013. aastal alanud ja siiani kestvas kodusõjas üle 17 000 lapssõduri. Legaalne sõjaväega liitumine vanus on aga 18. Kodusõda lahvatas, kui president Salva Kiir süüdistas oma asepresidenti riigipöörde planeerimises. 2014. aastal sõlmiti küll vaherahu, kuid seda on nüüdseks korduvalt rikutud.

Kodusõda on eriti brutaalne olnud tsiviilisikute vastu ning 2016. aasta detsembris ilmunud ÜRO raporti järgi leiavad mitmel pool riigis aset etnilised puhastused, mis on üks vorm genotsiidist.

Veebruaris teatas ÜRO, et Lõuna-Sudaanis on tõsine näljahäda, millest on otseselt mõjutatud 100 000 inimest ja üle miljoni inimese on nälgimise äärel. Mais kuulutas president välja relvarahu, kuid seda on nüüdseks rikutud ja vägivald jätkub.

Tagasi üles