FT: Putin peaks kõrvale astuma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin
Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Venemaal valitseb taas valimiste-eelne pinge, et mitte öelda halvatus. Paradoksaalsel kombel käib selline seisund Vene kontrollitud demokraatiaga paratamatult kaasas, kuna kodanikele tuleb tagada midagi valiku sarnast, austada tuleb ka sellest põhiseaduslikku pisiasja nagu valitsusaja piirang.

See aga tekitab ebakindlustunde. Miljardärid ja bürokraadid üritavad otsuseid edasi lükata – kuniks selgub, kuidas täpselt tähtede seis Kremlis kujuneb.

Täna on olukord närvilisem kui neli aastat tagasi. Sest kaalul on rohkem. Tol ajal tegi majandus tõusvate naftahindade toel jõulist kasvu ning enamikule venelastest tundus mõistlik, et kurssi jätkatakse «kes tahes» Putini valitud isiku juhtimisel.

Finantskriisist põhjustatud sügav majanduslangus on aga eemaldanud katte riigi majanduse kitsaskohtadelt.

Valikuid on kaks: kas võtta mugavalt istet ja loota, et naftaraha voolab edasi. Või teostada sügavaid reforme ja katsuda maavarasõltuvusest välja rabeleda.

Lisaks käib peaminister Putini ja president Medvedevi vahel kerge kähmlus. Esimene pole taaskandideerimist välistanud, teine näib kehastavat alternatiivset suunda.

Konkurents kahe juhi, eriti aga nende meeskondade vahel on tõeline, jäädes samas teatud piiridesse. Tõelist lõhet esialgu ei paista. Putin näib olevat kahevahel: kas lasta käest viimane võimalus presidenditoolile naasta või mitte. Medvedev on muutunud agressiivsemaks ja üritab tõestada nii Putinile kui kõigile teistele, et väärib teist ametiaega.

Nagu Mihhail Gorbatšov hiljuti ütles, on see üks inetu vaatepilt, kuidas kaks meest omavahel otsustavad, kes 140 miljoni elanikuga riiki juhtima hakkab.

Eelistada tuleks Medvedevit, vigadele vaatamata. Putin klammerdub siiani ennekõike stabiilsuse idee külge, mis võib aga Venemaa tapvat korruptsiooni vaid süvendada.

Medvedevi vanust, kogemusi ja senist käitumist arvestades võib eeldada, et tal on tahtmist onupojapoliitikaga rinda pista – kas või katseks. Ning proovida kätt hädavajalike (kuid riskantsete) sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste reformidega.

Putin hoolib oma kohast ajaloos. Parim viis selle kindlustamiseks oleks presidendimõtted kõrvale heita.

Selle asemel peaks ta noore protežee oma poliitilise tiiva alla võtma, aidates viimasel saada jõuliseks reformaatoriks.

Ja mida varem Putin ülalmainitud otsuse avalikult välja käiks, seda rutem saaks Venemaa jätta oma judinad ning liikuda edasi vajalike investeeringute ja uuendustega.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles