Veebruaris kaubavahetuse puudujääk suurenes

Aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 134 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta aprilliga see mõnevõrra suurenes. Ülejääk oli vaid puiduga seotud toodete (sh puit, paber, mööbel) kaubavahetuses. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tänavu veebruaris kasvas kaupade eksport 34 protsenti ja import 45 protsenti eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatas statistikaamet.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 843 miljoni euro (13,2 miljardi krooni) väärtuses ja imporditi Eestisse 885 miljoni euro (13,8 miljardi krooni) eest.

Kui 2010. aasta teisel poolel oli ekspordi kasv igas kuus suurem kui impordi kasv, siis 2011. aasta kahel esimesel kuul on impordi kasvutempo ületanud ekspordi oma. See on üheks märgiks sisenõudluse taastumisest, samas suurendab see ka kaubavahetuse puudujääki.

Kui 2010. aasta veebruaris oli kaubavahetuses ülejääk 20 miljonit eurot, siis tänavu veebruaris oli puudujääk 42 miljonit eurot. Suurim puudujääk tekkis veebruraris kaubavahetuses Saksamaa ja Leeduga, vastavalt 59 ja 33 miljonit eurot.

Seevastu kahe tähtsama partnerriigi Rootsi ja Soomega oli kaubavahetuse bilanss positiivne ― Rootsiga oli kaubavahetuse ülejääk 45 miljonit eurot ning Soomega 16 miljonit eurot.

Ekspordis oli Euroopa Liidu (EL27) osatähtsus 67 protsenti ning euroala (EA17) osatähtsus 30 protsenti kogu Eesti ekspordist.

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal jätkuvalt Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15 protsengi) ja Venemaa (10 protsendiga). Võrreldes 2010. aasta veebruariga suurenes kõige enam eksport Rootsi (1,9 korda), Venemaale (71 protsenti) ja Hiinasse. Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, Venemaale mehaanilisi seadmeid, Hiinasse mineraalseid kütuseid.

Import Euroopa Liidust moodustas veebruaris 76 protsenti ja euroalast 35 protsenti kogu Eesti impordist. Kõige enam kaupu imporditi Soomest ja Rootsist (mõlema osatähtsus 12 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa ja Venemaa (mõlema osatähtsus 11 protsenti).

Aastaga on kaupade sissevedu Rootsist kasvanud kaks korda ning Saksamaalt 46 protsenti. Rootsist ja Soomest imporditi peamiselt elektriseadmeid, Saksamaalt rauda ja terast ning Venemaalt mineraalseid kütuseid (sh bensiin).

Eestist eksporditi veebruaris enim masinaid ja seadmeid (29 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergiat 17 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (8 protsenti). Masinaid ja seadmeid eksporditi 2,3 korda rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Oluliselt suurenes ka metallide ja metalltoodete (65 protsenti) ning puidu ja puittoodete eksport (26 protsenti).

Veebruaris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (25 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (19 protsenti) ning metalle ja metalltooteid (10 protsenti). Võrreldes möödunud aasta veebruariga kasvas masinate ja seadmete import 1,8 korda. Oluliselt suurenes ka metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu.

Jaanuariga võrreldes suurenes veebruaris kaupade eksport 3 protsenti, import aga vähenes 2 protsenti.