Keskkonnaministeerium rõhutas, et kavandatav gaasitrass Nord Stream 2 peab kindlast arvestama Soome lahe hüljestega.
Nord Stream 2 peab arvestama Soome lahe hüljestega (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
3. juuli 2017, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel esitas Keskkonnaministeerium seisukoha Nord Stream 2 projekti keskkonnamõju hindamise aruandele (nn Espoo aruandele), kust selgub, et Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitustööd, täpsemalt selle käigus tehtavad lõhkamised, võivad põhjustada Soome lahe hüljestele püsivaid kuulmiskahjustusi ning muid vigastusi.
Keskkonnaministeeriumi ekspertide sõnul peab oht meie mereimetajatele peab olema minimeeritud, seda enam, et viigerhülge populatsioon on ohus ning vähenev. Sellest johtuvalt ootab ministeerium konkreetseid tegevusi, millega välditakse kahjulikku mõju hülgepopulatsioonile, samuti ka seiretulemusi.
Veel pööras ministeerium tähelepanu sellele, kas Nord Stream 2 projekt on kooskõlas ELi kliima- ja energiapoliitikaga ning Pariisi kliimaleppega, mille eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 kraadi.
Nord Stream 2 maagaasi torujuhtmesüsteem läbib Rootsi, Soome, Saksamaa, Taani ning Venemaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett.
Aprillis 2017 edastasid neli piiriülese keskkonnamõju hindamise (nn Espoo) konventsiooni kohast päritoluriiki ehk projektile tegevuslubade andjat (Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa) Eestile kui konventsiooni kohasele mõjutatud riigile kavandatava tegevuse Espoo aruande.
Keskkonnaministeerium korraldas esitatud materjali avalikustamise. 17. aprillist kuni 19. maini toimunud avaliku väljapaneku raames oli kõigil võimalik esitada aruande kohta kommentaare ja ettepanekuid, aruande avalik arutelu toimus 24. mail Keskkonnaministeeriumis. Arvamuste esitamise ajal laekus ettepanekuid kokku 4.
Juunis edastas ametlikult Espoo aruande ka projekti viies päritoluriik Taani. Kuigi tegemist on sama aruandega, mille edastasid ülejäänud päritoluriigid, korraldab Keskkonnaministeerium ka sellele täiendava avaliku väljapaneku.