Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Majandusanalüütik: Eesti avaliku sektori investeeringuid suurendavad valimised ja majanduskasv

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna lennujaama ettevalmistused eesistumiseks. | FOTO: Erik Prozes

Investeeringud on vaid üks paljudest teguritest, mis aitavad kaasa Eesti majanduskasvule ning avaliku sektori investeeringute positiivseks efektiks on mitu eeltingimust, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Investeeringud on juhtimise ja töökorralduse, ettevõtlusele ja tarbimisele soodsate maksude, tööjõu kättesaadavuse ja selle kvalifikatsiooni ning ettevõtete kohalikes ja rahvusvahelistes tarneahelates osalemise kõrval üks olulisemaid tegureid, mis aitavad majandust kasvatada.

Samas sõltub Eesti majanduskasv kõige enam välisnõudlusest: eksport moodustab meie SKP-st ligikaudu 80 protsenti. Seega mõjutab majanduskasvu pikk nimekiri tegureid – osa on need, mida me saame ise mõjutada, kuid välisnõudlust kahjuks mitte.

Kuigi Eestis on avaliku sektori investeeringud olnud viimasel neljal aastal languses või väga tagasihoidliku kasvuga, on selle osakaal SKP suhtes ikkagi Euroopa Liidu kõrgeim (nii möödunud aastal kui ka viie ja kümne aasta tagasivaates). Seega on Eestis avaliku sektori investeeringute panus majanduskasvu olnud teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur.

Õigesti tehtud investeeringud aitavad majandust kasvatada

Avaliku sektori investeeringute tõstmisel on lühemas vaates negatiivne mõju riigieelarvele, kuid kui need aitavad suurendada tootlikkust ja majandusaktiivsust ning parandada maksude laekumist, siis on pikaajalises vaates avaliku sektori investeeringutel positiivne efekt.

Avaliku sektori investeeringud mõjutavad tavaliselt kõige enam ehitusaktiivsust, kuid ergutavad ka erasektori investeeringuid laiemalt, kuna näiteks taristu ehitus on seotud paljude täiendavate teenustega. Pikemas vaates parandavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse majanduskasvu võimekust ja tõstavad elatustaset.

Koos suuremate investeeringutega transpordi taristusse peaks paranema tööjõu liikuvus. Kokkuvõttes aitavad avaliku sektori investeeringud suurendada potentsiaalset SKP-d ja toetavad töökohtade loomist. Samas ei asenda need majanduse struktuurseid reforme.

Positiivseks efektiks on mitu eeltingimust

Avaliku sektori investeeringute positiivseks efektiks on aga mitu eeltingimust: (1) millises majandustsüklifaasis investeeritakse ning kui suur on tegeliku ja potentsiaalse SKP vahe, (2) kui efektiivsed on avaliku sektori investeeringud ja (3) kuidas neid investeeringuid finantseeritakse.

Valitsemissektor peaks oma investeeringutega arvestama, et majandus on tsükliline. Kui majanduskasv on väga nõrk ja ettevõtted ei saa ebasoodsate turutingimuste tõttu investeeringuid suurendada, peaks riik või kohalik omavalitsus tellimustega õla alla panema ja võimaluste piires rohkem investeerima. Ja vastupidi, kui majandus on ülekuumenemise ohus, peaks valitsemissektor oma investeeringute vähendamisega aitama majandust jahutada.

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on avaliku sektori investeeringute SKP-d suurendav efekt tugevam just aeglase majanduskasvu korral. Kiire majanduskasvu puhul ei pruugi aga täiendavatel avaliku sektori investeeringutel majanduskasvule olulist lisaefekti olla. Aeglase majanduskasvu korral kiirendavad täiendavad avaliku sektori investeeringud SKP kasvu rohkem, kui nende finantseerimiseks võetud võlg (sõltub muidugi, kui tootlikud investeeringud on).

Kiire majanduskasvu korral aga sellist tasakaalustavat efekti ei teki. Kui riigirahanduses on tarvis teha valik võla või maksude suurendamise vahel, siis avaliku sektori investeeringute suurendamine laenu toel stimuleerib üldjuhul majanduskasvu tugevamini kui maksude tõstmisega finantseeritud investeeringud. Eraldi teema on muidugi see, kas ja kui palju me soovime Eesti riigivõlga suurendada.

Sõltuvus maksutuludest ja välisvahenditest

Viimase 20 aasta jooksul ei ole avaliku sektori investeeringutel olnud ühesugust mustrit. Avaliku sektori investeeringuid on suurendatud nii enne valimisi kui ka majanduse tugeva kasvu ajal (enne majanduskriisi).

Majanduse aeglase kasvu aastail 2013–2016 avaliku sektori investeeringud aga aeglustusid järsult või isegi vähenesid, samas kui majandus vajas lisatuge riigitellimuste poolt. Üheks põhjuseks on riigi väiksemad maksutulud: kui näiteks 2004.–2007. aastatel suurenes maksutulu riigi- ja kohalikesse eelarvetesse keskmiselt 17 protsenti, siis 2013–2016 oli see vaid kaheksa protsenti.

Avaliku sektori investeeringud sõltuvad üsna palju välisvahenditest, peamiselt EL rahadest. Viimase kümne aasta jooksul on rahandusministeeriumi andmetel välisvahendid moodustanud keskmiselt viiendiku (22 protsenti ehk aastati üheksa kuni 36 protsenti) valitsemissektori investeeringutest. EL rahade kasutamine ei ole aga kogu EL eelarveperioodi jooksul ühtlane olnud.

Näiteks, käesoleva aasta mai lõpuks oli riik teinud EL 2014–2020 eelarveperioodi struktuurivahenditest väljamakseid vaid 11 protsenti, samas kui heakskiidetud projektide rahalise mahu osakaal oli enam kui pool (54 protsenti). Seega peaks juba lähiajal rohkem EL rahade toel tehtud investeeringuid majandusse jõudma.

Ühendkuningriigi lahkumine muudab veidi EL eelarvesse netomaksjate ja -saajate nimekirja. Ainuüksi Brexit Eestit veel netomaksjaks ei tee. Küll aga ületame me SKP 75 protsendi piiri EL keskmisest (inimese kohta ostujõu pariteedi järgi), mis vähendab uuel eelarveperioodil Eestile eraldatavate struktuurivahendite mahtu. Seega tuleb meil järgmisel eelarveperioodil arvestada väiksemate EL rahadega.

Võivad tõsta palgasurvet

Eesti majanduskasv on tugevama välisnõudluse toel juba kosumas. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli see viimase viie aasta kiireim ning vähemalt lähiaja kasvu väljavaade on oluliselt paranenud.

Eesti majanduse pudelikaelaks on aga meie üha kitsamaks muutunud tööturg - tööjõudu napib ja vabade töökohtade arv on tõusnud viimase kaheksa aasta suurimaks. Palgakasv on küll aeglustunud, kuid väga kõrgelt tasemelt ja tööjõukulud on jätkuvalt liiga suured. Kuna avaliku sektori investeeringutega tekitatakse turuväline tellimus erasektorile, võib see kunstlikult taas palgakasvu kiirendada.

Kuigi need mõjutavad otseselt kindlaid tegevusalasid (kõige enam ehitust), võib palgakasvu surve kanduda üle ka mitmele teisele tegevusalale ning halvendada taas ettevõtetesektori kasumlikkuse kasvatamise võimalusi, mis on koos nõudluse ja müügihindade kasvuga alles hakanud paranema.

Palgakasvu negatiivset mõju saaks osaliselt leevendada ettevõtete oodatust kiirem käibekasv.

Tagasi üles