Washington valmistub tööseisakuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskuu vaadatuna Washingtonist
Täiskuu vaadatuna Washingtonist Foto: SCANPIX

Kui kongress täna kulutuste küsimuses kokkuleppele ei jõua, seiskub homsest USA valitsuse töö. Kõlab kurjakuulutavalt?

Pensioniraha laekumise pärast muretsevad vanainimesed ja kurikaelad, kes ootavad võimalust Goldfingeri kombel valveta jäetud Fort Knoxi röövida, ei tohiks siiski unustada, et tööseisaku tõttu siirduvad pealesunnitud puhkusele vaid «eluliselt mitteolulised» funktsionäärid – nagu rahvusparkide valvurid ja passilaua ametnikud.

Tõsiasi, et seisak sellele vaatamata ligikaudu 1 miljonit töötajat puudutab, kõneleb aga selget keelt USA valitsuse suurusest.

Esmapilgul näib, et kogu lärm käib 7 miljardi dollari ümber. Kui kõik need dollarid ritta seada, saaks kolm Kuuni ulatuvat pabeririba. Eelarve kontekstis on summa aga üsna tühine, esindades vaid 17 tunni kulutusi.

Aga just selline vahe tuleb, kui kõrvutada Valge Maja ja vabariiklaste kärpekavad: vastavalt 33 ja 40 miljardit dollarit.

Suurem kontekst on aga kõike muud kui tühine.

Käesolev eelarveaasta lõpeb septembris. Tehniliselt võttes on valitsuse septembrini töös hoidmiseks lubatud kulutused üks asi, juba 16. mail ületamisele kuuluv laenupiirang (14 300 miljardit dollarit) aga teine asi. Ning vaidlus 2012. aasta eelarve üle oleks nagu kolmas asi.

Kuid tegelikult on kõik need kolm komponenti osa suurest ideoloogilisest tülist valitsuse suuruse ümber.

Rahandusminister Tim Geithner hoiatab, et näiliselt vähetähtsast vahejuhtumist [valitsuse osalisest tööseisakust] võib saada alguse totaalne globaalne finantskriis. Palju hullem, kui 2008. aasta oma.

Viimane kord jäi Washingtonis töö seisma aastal 1995. USA riigivõlakirjade turul tekitas see palju segadust – milles omakorda peitub lootuskiir.

Valge Maja teab, et rahvas võib võtta olukorra teravaks ajamist kui hoolimatust. Ning vabariiklased teavad seda samuti.

Nii igatahes juhtus aastal 1995, kui vabariiklased vahevalimistel võimsa võidu said ja sellest innustatuna «esimest vahetust» ametis olevat demokraadist presidenti pillamises ja priiskamises süüdistasid.

Tuleb tuttav ette?

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles