Põhja-Korea majandus kasvab vaatamata kehtestatud piirangutele.
Mida Põhja-Korea õigesti teeb? (1)
27. juuni 2017, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne sanktsioonid ja Hiina lubadused midagi ette võtta ei ole suutnud Põhja-Korea tuumaprogrammi lõppu lähemale tuua. Veidi üllatavam on, et sanktsioonid ei ole kuidagi mõjutanud ka Põhja-Korea majandust, kirjutab the Economist.
Kuigi riigi majandusest ülevaate saamine nõuab mõningast kujutlusvõimet, on enamik eksperte veendunud, et riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab umbes 1 kuni 5 protsenti aastas.
ÜRO on püüdnud tõkestada Põhja-Korea ligipääsu välisvaluutale, piirates riigi söeeksporti, mis tähendab ekspordi tulu vähenemist umbes veerandi võrra.
Hiina, mis ostab 99 protsenti Põhja-Korea kivisöest, teatas veebruaris, et lõpetab kogu impordi. Põhja-Korea laevad aga peatuvad endiselt Hiina sadamates ning lõppu pole näha. Riik ekspordib ka muud: narkootikume, relvi ning võltsitud luksuskaupu ja elektroonikat.
Osaliselt aitavad valitsusel valuutapuudusega toime tulla ka kohalikud ettevõtjad, kes teevad «annetusi.»
Sanktsioonid ei laiene aga neile, kes Põhja-Koreaga siiski asju ajavad, näiteks Hiina pangad. Taolised piirangud mängisid olulist rolli aga Iraani tuumaprogrammi lõpetamise puhul ning neid soovitatakse rakendada ka siin.
Põhja-Korea majandus võib aga lisasurvega toime tulla. Kuigi eraettevõtlus on endiselt seadusevastane, on see üha populaarsem. Lisaks sellele, mida tuleb riigi jaoks toota, on nii tehasetöölistel kui põllumeestel võimalik ise osale oma toodangust ostja leida.
Satelliidipiltidelt on näha üha rohkem turge, kus müüjad ja ostjaid üksteist avalikult leiavad. Viini ülikooli õppejõud Rüdiger Frank kinnitas, et Pyongyangis on nüüd juba 6 taksoettevõtet. Hiina kodusisustuskett Miniso oli esimene välismaine kauplus, mis Põhja-Koreas uksed avas.