Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Piimaühistud vaidlustasid 15 miljoni jagamise

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Indrek Neivelt | FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi loetud päevade pärast peaks PRIA välja kuulutama 15-miljonilise investeeringutoetuse saaja, on MilkEst ASi alla koondunud piimaühistud otsustanud vaidlustada hindamiskomisjoni soovituse anda see raha E-Piim Tootmine ASile ja tema partneritele.

«Meie arvates on hindamiskomisjoni otsus tehtud kiirustades ning süvenemata detailidesse, mis on uue piimatööstuse reaalse tekke osas kõige olulisemad,» rääkis MilkEst ASi üks eestvedajaid, EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg.

14. juunil PRIA-le saadetud kirjas väljendavad MilkEsti alla koondunud piimaühistud EPIKO, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu ja Tartumaa Piimatootjate Ühistu pettumust PRIA hindamiskomisjoni 5. mai otsuse üle, kus tehti ettepanek eraldada uue ühistulise piimatööstuse loomiseks 15 miljonit teisele toetuse taotlejale E-Piim Tootmine ASile.

-Etteheited hindamiskomisjonile

Peale PRIA ka maaeluminister Tarmo Tammele (Keskerakond), riigikogu maaelukomisjonile ja hindamiskomisjoni juhile Indrek Neiveltile edastatud kirjas reastavad MilkEsti aktsionärid hulga puudusi nii hindamiskomisjoni töös kui ka selle otsuse põhjendatuses.

«Meie hinnangul puudub enamikul hindamiskomisjoni valitud isikutel suurtööstuse, sh piimatööstuse eripära ja suurinvesteeringute tegemise spetsiifikat puudutavad teadmised ja kogemused,» märgivad kirjale allkirjutanud.

«Jäi arusaam, et väga lühikese äriplaanidega tutvumiseks jäänud ajaga polnud komisjoni liikmed suutnud süveneda taotluses esitatud detailidesse ning teema sisuline arutelu jäi pidamata ehk komisjon tegi oma otsuse pealiskaudse töö tulemusel,» jätkasid MilkEsti esindajad.

Ka märkisid nad, et kolm komisjoni liiget – maaülikooli esindajad Annemari Polikarpus ja Ants-Hannes Viira ning Tartu Ülikooli esindaja Urmas Varblane – ei saanud olla otsuse langetamisel erapooletud, kuna on koostöösuhete kaudu seotud E-Piim Tootmine ASiga. «Taotluste hindamine ei saanud toimuda neutraalsetel alustel,» on otsuse vaidlustanud piimaühistud veendunud.

-Kriitika projekti teostuse asjus

Üksjagu kriitikat on MilkEsti aktsionäridel ka hindamiskomisjonilt rohelise tule saanud E-Piim Tootmine ASi projekti suhtes.

«Saame küll aru, et 1000 tonni piima päevas töötlev tööstus on ideena uhkem kui 500 tonni piima töötlev tööstus oma esimeses etapis, aga selleks tuleb saada kokku ka siduvad kokkulepped piimatootjate vahel, et see projekt teostatav oleks,» märkis Riisenberg.

Nii ei ole MilkEsti aktsionärid üldse veendunud, et E-Piim saab kokku lubatud tootmismahu – ligi 1000 tonni piima päevas. «Meile teadaolevalt kaasas E-Piim Tootmine määruses nõutud miinimumkoguse toorpiima sidumiseks projektiga kõigest nädal enne taotluse esitamise tähtaega ja vaid formaalsetel eesmärkidel suurfarmid (Estonia, Põlva Agro, Kõpu, Raikküla Piim jt),» kirjeldavad piimaühistud PRIA-le saadetud avalduses.

Kui MilkEst ASi esindajad ütlevad, et neil endil on eellepingud olemas kõigi projektis osalevate tarnijatega, tehase asukoha osas Viljandi Mäeltküla Tööstuspargiga ja ühe Euroopa ostjaga, siis ei ole nad veendunud, et E-Piimal on need kõik tõendataval kujul olemas. «Meil puudub usk, et uus tööstus sellise lähenemisega kunagi realiseerub,» märkis Riisenberg.

Ka ei mõista otsuse vaidlustanud piimaühistud, kuidas hindamiskomisjon sai üldse E-Piima projekti toetada, kui ettevõte on ka ise tunnistanud, et osa nende piimast tuleb Lätist, samas kui toetuse eesmärk on edendada Eesti ühistuliste piimatootjate ühistegevust.

«Et Eesti ühistulistel piimatootjatel puudub usk E-Piim Tootmine ASi projekti näitab ka Läti piima kaasamine selle tööstuse piimatarnijate nimekirja, mis pole aga kindlasti toetuse eesmärk,» lausus Riisenberg.

-Vaidlustamine näib paratamatu

MilkEsti kahe nädala tagusest kirjast ajendatuna käis eelmisel nädalal maaeluministri juures investeeringutoetuse jagamise kohta aru andmas hindamiskomisjoni esimees Indrek Neivelt.

«Vestluse teema oli ühistulise piimatööstuse rajamiseks tehtud pakkumised, eksperdikomisjoni töö ja PRIA-le tehtud ettepanek,» andis möödunud esmaspäevase kohtumise sisu edasi maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juht Urmas Glase.

Glase juhtis tähelepanu selle, et PRIA on oma tegevuses sõltumatu ning tegutseb tõukefondide rakendusüksusena kindlate protseduurireeglite järgi, ning teistel, kaasaarvatud ministril, pole õigust otsustusprotsessi sekkuda.

Neivelt ise reageeris aga MilkEsti avaldusele märksa teravamalt. «Mis ma oskan öelda selle kohta? See, et hakatakse vaidlema, oli selge. Kui oleks teine võitnud, oleks teine hakanud vaidlema,» ütles hindamiskomisjoni tööd juhtinud ettevõtja.

Neivelt on veendunud, et komisjoni liikmetel oli taotlustega tutvumiseks piisavalt aega. Ka pidid komisjoni liikmed avaldama oma võimalikud seosed taotlejatega.

«Siin on kõik toimunud reeglite järgi, siin ei ole mitte mingisugust kokkumängu. Meil oli veel metoodika ees, kuidas me peaksime hindama. Me hindasime selle järgi. Lisaks sai iga komisjoni liige öelda selgelt oma eelistuse välja. Ja kõik arvasid ühtemoodi,» kinnitas Neivelt.

Tema sõnul said mõlemad taotlejad võrdselt aega oma projekti tutvustamiseks. Ka on ta veendunud, et E-Piim suudab tagada projektitaotluses lubatud igapäevase tööstusvõimsuse. Selles, et uus tööstus hakkab Eesti piima kõrval kasutama ka Läti piima, Neivelt probleemi ei näe.

«Esiteks, meil on Eestis piima piisavalt. Ja kui me võtame ka Lätist juurde, mis sellest halba on? Leedu töötleb praegu Eesti piima ümber. Miks see halb on? Kui Eesti piimatootjad tahavad müüa Leetu ja siin otsustatakse osaliselt osta Läti piima, mis selles siis nii hullu on?» küsis ta.

Samas ütles ettevõtja, et kui PRIA peadirektor peaks otsustama nüüd uue hindamise kasuks, siis kindlasti ei hakkaks projekte enam üle vaatama sama komisjon. «Siis tuleks uus komisjon määrata, aga ma arvan, et see uus komisjon ei otsusta ka niimoodi,» märkis ta.

-Uus hindamine ebatõenäoline

Siiski paistab, et uut hindamist ei tule ja PRIA peadirektor kuulutab oma lõpliku otsuse välja plaanitult 29. juunil.

«PRIA saatis hindamiskomisjoni ettepaneku taotlejatele just selle eesmärgiga, et mõlemal poolel oleks võimalik sellega enne otsuse tegemist tutvuda ja vajaduse korral ka oma argumendid esitada. MilkEst seda võimalust kasutas ning PRIA lähtubki antud juhul haldusmenetluse seaduse ärakuulamise põhimõttest ning tegeleb esitatud argumentide kontrollimisega,» põhjendas Mai-Liis Sipria PRIA teabeosakonnast.

Tema kinnitusel ei ole praegu põhjust oletada, et PRIA otsuse tegemise kuupäev edasi lükkub. «Kui peaks selguma, et see on siiski vajalik, teavitab PRIA sellest kindlasti ka menetlusosalisi,» lausus Sipria.

Märt Riisenbergi sõnul on MilkEsti aktsionärid asunud otsima võimalusi ehitada Viljandisse piimatööstus ka ilma PRIA toetuseta ning pannud juhatusele kohustuse see põhjalikult aruteluks ja otsustamiseks ette valmistada.

«Siin on vaja kuulata ära ka investorite seisukohad, aga ühes oleme me kõik ühel meelel – MilkEst AS piimatootjad on valmis piimatarned oma uue tööstuse jaoks tagama,» ütles Riisenberg.

Küll aga märkis ta, et EPIKO ei näe võimalusi liituda E-Piim Tootmine ASi projektiga sellisel kujul, nagu oli plaanis 2016. aasta novembris. «Liiga erinevad on lähtekohad selleks,» põhjendas Riisenberg.

LISALUGU

Lätist ja Leedust leidub hoiatavaid näiteid

MilkEst AS juhtis oma kirjas PRIA-le tähelepanu ka ühistulistele piimatööstuste projektidele Lätis ja Leedus, kus läbimõtlemata äriplaanide ja muude vigade tõttu on tööstused pankrotti läinud või pankroti äärel.

«Jäi mulje, et komisjoni liikmed ei jõudnud tutvuda Läti ja Leedu ühistuliste piimatööstuste rajamise ja riiklike toetuste jagamisega tehtud vigadega, kuna neid teemasid kordagi ei käsitletud,» märkisid MilkEst ASi alla koondunud piimaühistud PRIA-le saadetud kirjas, milles avaldasid rahulolematust hindamiskomisjoni tööga 15 miljoni euro suuruse toetuse määramisel uue ühistulise piimatööstuse loomiseks E-Piim Tootmine ASile.

MilkEsti esindajad tõid näiteks Läti Latvijas Piensi ja Leedu Pienas LT ühistulised projektid, millest esimene on praeguseks pankrotis ja teine pankroti äärel. Piimaühistud leidsid oma kirjas, et hindamiskomisjoni oleks tulnud kaasata ka mõne kommertspanga eksperte, kes oleks hinnanud projektide teostatavust ja riske.

Seda, et Balti riikides leiab näiteid ebaõnnestunud ühistulistest piimatööstusest, kinnitas ka SEB panga korporatiivklientide osakonna juhataja Peep Jalakas.

Ka ütles Jalakas, et ühistulise piimatööstuse loomisel tuleb arvestada, et uus tööstus võtaks vähemalt veerandi Eestis toodetavast toorpiimast, mistõttu on piimaga varustamise siduv leping olulise tähtsusega, sest Balti turul võib sellisel juhul näha suurt konkurentsi kasvu toorpiimale.

«Leedu on praegu netoimportija ning Eestis mahtude suurendamine ja ühistuline piimatööstus süvendaksid tulevikus piimadefitsiiti,» märkis pangandusekspert.

FAKTIKAST

Mis projektid raha taotlesid ja kes seda jagas?

E-Piim Tootmine ASi projekti eelarve on 89 miljonit. Eesmärk on ehitada uus piimatööstus Paidesse koguvõimsusega kuni 1000 tonni piima päevas. Toodanguks oleksid eksportjuust, või ja pulbrid. See pakuks tööd 100 inimesele ja eeldatav valmimise aeg oleks 2020. aasta juuli.

MilkEst ASi projekti eelarve on 50 miljonit. Eesmärk on ehitada uus piimatööstus Viljandisse Mäeltküla Tööstusparki, kus on selle jaoks 10 000 ruutmeetrit broneeritud. Tööstuse esialgne võimsus oleks 600 tonni piima päevas. Toodanguks oleksid eksportjuust, või ja pulbrid. Tehas pakuks tööd 86 inimesele ja esialgne valimise aeg oli planeeritud 2020. aasta algusesse.

Kaheksaliikmelisse hindamiskomisjoni kuulusid endine pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt, maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, EMÜ toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna lektor Annemari Polikarpus, EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi juht Ants-Hannes Viira, konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, MKMi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson, TTÜ toidutehnoloogia osakonna professor Toomas Paalme ja TÜ majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

Allikas: PM

KOMMENTAAR

Urmas Kruuse

riigikogu liige (RE)

toetuse tingimuste väljatöötamise ajal maaeluminister

Selle projekti eesmärkides oli vähemalt kaks põhimõtet: vähendada toorpiima eksporti ja uue tehnoloogia abil leida piimale rohkem lisandväärtust ning suunata põllumehi suuremale ühistulisele koostööle.

Oma toodete kasumlik müük on põllumehele suurim tuluallikas. Seetõttu sai fikseeritud määruses minimaalne tehase võimusus ja piimatootjate tootmismaht – rajatava piimatöötlemise tehase vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25 protsenti Eesti piimatoodangust. Toetuse taotleja osanikeks või liikmeteks olevate piimatootjate tootmismaht peab moodustama vähemalt 25 protsenti kogu Eesti piimatoodangust.

Komisjoni liikmete valiku ja ettevalmistamisega ei ole ma kursis, sest need otsused on tehtud järgmiste ministrite ajal. Kui taotlejatel on tekkinud kahtlusi hindamiskomisjoni töös, siis onvaja kiiresti neile reageerida. Loodan, et kahtlustustesse suhtutakse tähelepanelikult. Oluline on, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja aus, mis on maksumaksja raha kasutamisel ülioluline.

Kui mõlemad projektid on head, siis võiks kaaluda täiendava raha leidmist meetmesse, sest maaelu ja põllumajandus vajavad kindlasti investeeringuid uutesse toodetesse, mis aitaksid tõsta lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Koostegemine jääb võtmesõnaks.

Tagasi üles